Õppemängu üldine ülesehitusS. Thiagarjan, T. Talts, A. Villems, I. Leuhin
Briifing Mängu üldise käigu selgitus. Rollide selgitus ja jagamine. Rollid võib jagada mitmel erineval moel, kõige harjuspärasem on loos (nt erivärvilised lipikud, kusjuures lipikute jagamise ajal asjaosalised veel rollide kirjeldusi ei tea). Briifingu käigus saavad mängus osalejad kogu vajaliku info: selgitatakse, millised on tegevuse reeglid, mis on mängu eesmärk. Igale rollile jaotatakse vajalik info või kirjeldus. Toimumine Selles faasis mäng algab, kulgeb ja lõpeb. See on mängimise faas. Mängu läbiviija peab olema selles faasis kõrvalvaataja rollis ning võimalikult minimaalselt sekkuma. Õppimise faasis on lubatav reeglite meenutamine. Osalejad peavad suutma ähmaseks jäänud reeglite osas ise omavahel kokkuleppele jõudma. Mängu toimumine peab olema õppeprotsessi motiveerijaks ja emotsioonide kaasamise vahendiks. Põhiline õppimine peaks toimuma pärast toimumise faasi, viimases (ja kõige olulisemas) mänguosas, debriifingus. Debriifing Debriifing on rühmas läbiviidav arutelu. Lisaks õppimisele kasutatakse seda veel ka õnnetuste (avariid, kriisid) puhul kriisitöö vormina. Debriifingu ajal: Debriifingu läbiviimise metoodika sõltub osalejate hulgast. Väikeste rühmade (3...12 liiget) korral saab seda edukalt läbi viia rühmatöö vormis. Debriifingu kestus peaks olema vähemalt 30...50% kogu mängudele planeeritud ajast. Selle olulisusest on kirjutatud eraldi failis, vt [[debriifing]]. Ideaaljuhul on debriifingul 6 faasi: Allikas: Thiagarajan, S. (1996). Guidelines for conducting a debriefing session and for developing a debriefing guide. SAGSET yearbook vol 3. Täiendav materjal: Thiagarajan, Sivasaliam (1992). Using games for debriefing. Simulation & Gaming. Vol 23, issue 2. 161 pp. © 2005....2007 | xan production |