Seemnete idandamine

Külli Suvi

Lõimitav: eesti keel (ka võõrkeeled), matemaatika (võimalus arvutada % idanenud seemneist, idanemiseks kulunud päevade arvu jm), kunstiõpetus (erinevatest seemnetest liimitud pildid), laulmine (põlluteemalised laulud), anatoomia, füüsika (idanemiseks vajalik soojushulk, valgus), kehaline kasvatus (ubade, herneste, pähklite korjamine kiiruse peale), ajalugu (eesti rahvakombed: Kadrid-Mardid soovisid head viljaõnne ja loopisid kogu elamise teri täis).

Teema: Seemnete idandamine

Klass: I...III

Eesmärk: õpetada lastele püsivust (vaatlus nõuab püsivust ja kannatlikkust), tutvuda erinevate seemnetega, õppida täitma töölehti, õpimapi koostamine.

Hindamine: õpetaja annab hinnangu, kas töö on lõpule viidud. Hinnatakse peamiselt töö korrektsust (joonised, kas on joonistatud püüdlikult või lohakalt)

Probleem või küsimus: katsega püüame mõista ja teadvustada, et kõik seemned ei idane üheaegselt. Idanemine sõltub ka soojusest ja valgusest.

Uurimus: Emasõie üks osa on emakas, mis koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. Kui õige liigi õietolm satub niiskele ja kleepuvale emakasuudmele, siis viljastab see taime. Mõne nädala jooksul areneb vili, mis sisaldab seemneid. Valminud seemned puhub kas tuul laiali või levivad need vilitoiduliste loomadega. Seemne sattumisel sobivale mullale tärkab uus taim.

Miks tekitab võilill nn langevarje? Sellepärast, et ta tahab oma seemneid võimalikult laiale alale levitada ja tarvitab selleks tuule abi. Iga seemnis kinnitub nimelt "puhumislillele" väikesele langevarjule. Nii tõstab tuulepuhang selle kõrgele ja võib kanda kilomeetrite kaugusele. Kui seeme langeb viljakale mullale, areneb sellest uus võililletaim. Ka ohakad, elulõngad ja vahtrad kasutavad seemnete levitamisel tuult.

Teised taimed loodavad loomadele. Nad varustavad oma viljad või seemned haagikestega, mis haakuvad neist mööduvate loomade karvastikku ja kukuvad küljest alles mitme päeva pärast.

Tihti ümbritsetakse seemned maitsva toitva viljalihaga, et linnud või imetajad neid sööksid ja kaugel eemal välja heidaksid. Nii talitavad paljud marjapõõsad, pähklipuud, õuna-, kirsi- ja pirnipuud, samuti puuvõõrikud. Et nende seemneid ümbritseb kõva kest, ei juhtu nendega midagi halba teel läbi looma seedekulgla.

Hüpotees: kõik seemned ei idane üheaegselt.

Töövahendid: Vajalikud on plastmasstopsid, muld, erinevate taimede seemned. Seemneid võiksid õpilased korjata sügisel ise (kevadisel ajal katsetamiseks) või hankida alternatiivsel viisil (lastevanemad seemnepoest). Vastavalt võimalustele võiks igal õpilasel olla mitu erinevat taime. Sõltub, kui palju on nt aknalaual ruumi. Topside märgistamiseks on vajalikud markerid, kastmiseks mõni kastekann vms. Kastmiseks võib kasutada kraanivett, ehkki parem oleks toasoojas seisnud vesi. Katse tulemuste jälgimiseks on vaja pidada päevikut, milleks sobib ka lehekülg oma vihikus.

Töö käik: Õpilased täidavad topsi(d) mullaga. Umbes 1...3 cm sügavusele külvatakse erinevate taimede seemneid. Külvatud seemneid tuleb hoida niiskes, mitte samas üle ujutades. Topsid tuleks tähistada nii, et iga laps enda oma(d) ära tunneks ning erinevate seemnetega topsid ära tunneks. Kasta tuleb nii sageli kui see on vajalik, kuid mitte sagedamini kui korra päevas. Muld peab jääma niiske, mitte märg.

Katse sooritamine: Iga õpilane teeb oma katse kohta märkmeid. Vaatluse alla peab jääma idanemise aeg ning (võimalusel) taimede edasine kasv. Tulemused tuleks ajaliselt märkida vastavasse tabelisse.

Järeldused: kõik seemned ei idane tõepoolest üheaegselt.

Menetlus: individuaaltöö, kuigi vajadusel teostatav ka paaristööna

Idee: Külli Suvi, Laeva Põhikool Tartumaal, kylli@laeva.edu.ee
Allikas: Köthe, Rainer (2003) Looduse mõistatused. Koolibri, lk 86 ja 89