Teine tekst - Aleksander Veiderma mälestusted, kirjutatud 1960. aastatel, kuid avaldatud 2000. aastal

 

Aleksander Veiderma, Elu hariduse radadel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2000, lk. 202-203.

Tööliste hulgas korraldati punakaarti. Korjati elanikelt sooje riideid, mitteandjaid ähvardati karistusega. Andsin mõned soojad villased esemed. Sakslastele saadeti Virtsu poole vastu salk relvastatud punaväelasi. Üdruma küla juures olevat olnud kokkupõrge, mille mälestuseks paigutati sinna viiekümnendate aastate lõpus mälestusmärk.

Nagu mulle tolleaegsed vanemad inimesed kõnelesid, ei olnud seal mingit lahingut toimunud. Tegelikult olnud asi järgmine. Tallinnast tuli salk punakaartlasi Üdrumale ja peatus vallamajas. Nad arreteerisid lähedal asuva Hiie talu peremehe Hansu, vallavanema abi, kes oli tuntud oma ägeda iseloomu poolest. Hansu naine Liisu jooksis külasse, et kutsuda abi mehe vabastamiseks. Küla mehed ruttasid püssidega kokku. Vallamajast umbes 300 meetri kaugusel asetseva kiviaia tagant avasid mehed tule vallamajale, sealt tulistati vastu. Tulevahetus kestis, kuni vallamaja poolt laskusid enam ei tulnud. Mehed lähenesid roomates vallamajale. Siis selgus, et punakaart oli jalga lasknud. Kas neist keegi ka surma või haavata oli saanud, jäi meestele selguseta. Talumeeste hulgas igatahes kaotusi polnud. Hiie Hans saadi aga vangikongist kätte.

See lugu on dialoogis eelmisega, kuna väidetakse "mingit lahingut ei toimunud, tegelikult olnud asi järgmine". Loo kirjutamise ajal oli "õhus" nõukogudeaegne ajalookirjutus, mida privaatses sfääris vaidlustati. Loo avaldamise ajal aga otsest dialoogi enam ei ole, kuna ühiskonnas eneses nõukogude ajalookirjutus ei toimi enam.

Mis juhtus siin loos ja kes on siin konflikti osapoolteks? Esmalt avatakse kohalike inimeste vaade tollele ajale - sõjaajad on inimeste argielu koormavad perioodid, aga nad peavad sellega kohanema. Nad ei vali ideoloogilisi pooli, vaid püüavad oludega kohanedes edasi elada. Sündmuste käik, nagu ka punakaartlaste kangelaslikkus seatakse kahtluse alla. Konflikti osapoolte kohtumine on juhuslik, nagu ka lahkumine ei lõpe kangelasteoga, küll aga pääsemisega. Nii Saksa väed kui ka kohalikud täitevkomitee tegelased selles loos puuduvad. 

Konflikti osapoolteks on ühelt poolt punakaartlased ja teiselt poolt ägedaloomuline Hiie talu peremees Hans, Hansu naine Liisu ja kohalikud talumehed. 

Kokkulangevus neis kahes loos, nõukogude ajalookirjutuses ja siin, seostub punakartlaste taganemisega esimeses loos, mis siinses loos on nimetatud küll jalga laskmiseks.