Teine tekst - Aleksander Veiderma mälestusted,
kirjutatud 1960. aastatel, kuid avaldatud 2000. aastal
See lugu on dialoogis eelmisega, kuna väidetakse "mingit lahingut ei toimunud, tegelikult olnud asi järgmine". Loo kirjutamise ajal oli "õhus" nõukogudeaegne ajalookirjutus, mida privaatses sfääris vaidlustati. Loo avaldamise ajal aga otsest dialoogi enam ei ole, kuna ühiskonnas eneses nõukogude ajalookirjutus ei toimi enam. Mis juhtus siin loos ja kes on siin konflikti osapoolteks? Esmalt avatakse kohalike inimeste vaade tollele ajale - sõjaajad on inimeste argielu koormavad perioodid, aga nad peavad sellega kohanema. Nad ei vali ideoloogilisi pooli, vaid püüavad oludega kohanedes edasi elada. Sündmuste käik, nagu ka punakaartlaste kangelaslikkus seatakse kahtluse alla. Konflikti osapoolte kohtumine on juhuslik, nagu ka lahkumine ei lõpe kangelasteoga, küll aga pääsemisega. Nii Saksa väed kui ka kohalikud täitevkomitee tegelased selles loos puuduvad. Konflikti osapoolteks on ühelt poolt punakaartlased ja teiselt poolt ägedaloomuline Hiie talu peremees Hans, Hansu naine Liisu ja kohalikud talumehed. Kokkulangevus neis kahes loos, nõukogude ajalookirjutuses ja siin, seostub punakartlaste taganemisega esimeses loos, mis siinses loos on nimetatud küll jalga laskmiseks.
|