Esimesed punakaartlaste (1) salgad väljusid Tallinnast 18. veebruari õhtul. Samaaegselt alustasid ettevalmistusi vaenlasega kohtumiseks ka punakaartlaste salgad maal. Kui punakaartlased K. Veigel, vennad Riibergid ja Konrakid ning teised Kolovere (Läänemaal) mõisatööliste salga liikmed kuulsid vaenlase lähenemisest, läksid nad 21. veebruari õhtul ratsa luurele Lihula suunas. Üdroma vallamajast vabastasid nad kohaliku täitevkomitee esimehe ja sekretäri, kes olid Saksa luuresalga poolt arreteeritud. Vallamaja läheduses peitunud vaenlase eelsalk avas punakaartlaste pihta tule. Punakaartlased vastasid samuti tulistamisega. Järgmisel päeval (22. veebruaril) saabus kohalikele punakaartlastele abi Tallinnast. Ühiselt püüti okupantide pealetungi peatada, kuid regulaarvägede ülekaalukate jõudude survel oldi sunnitud tagasi tõmbuma.

Kolovere mõisa juures avasid punakaartlased uuesti tule neid jälitavaile okupantidele. Eriti paistis silma noor tööline A. Keskküla, kes nimetatud mõisa juures kattis tulega taganevaid seltsimehi. Võidelnud viimse padrunini, langes ta okupantide kätte vangi ja hukati.