Neljas lugu onosa kohalikus ajalehes ilmunud artiklist, milles tutvustati iiri noorte töölaagrit 2005. aasta suvel Üdrumal. See lugu teenib ilmselt kõnesoleva paiga meelelahutuslikku tutvustuse funktsiooni. Seda enam, et tekstis on faktivead: Esimese maailmasõja alguses tegevus toimuda ei saanud, sest siis (1914) ei olnud lahingud Eesti alale veel jõudnud. Ka sündis Punaarmee 1918, mitte sõja alguses.

 

Ka seltsimaja juures on oma vaatamisväärsus, valge hobuse ausammas. Räägitakse, et see püstitatud Punaarmee lahinguvõiduauks Esimese maailmasõja alguses. Küla legend räägib aga, et Punaarmeele tulnud teade, et Saksa väed on lähedal. Punased valmistusid lahinguks, aga Üdrumal sõitnud neile vastu üks voorimees. Punaarmeelased arvasid, et tegemist on sakslasest vaenlasega, ja lasid voorimehe valge hobuse maha. Nii olnudki too valge hobune Üdruma ainus sõjaohver.

Pärast selle ajaleheartikli ilmumist kuulsin Üdrumal (2006. aastal) versiooni, et hobune sai haavata. Ka Alfred Peenoja artiklis (vt siin kolmandat tekstinäidet) on pildiallkirjas mainitud valge hobuse lahingut, milles rahvasuu järgi saanudki ainsana kannatada üks valge hobune. Viimane asjaolu viitab ühtlasi sellele, et rahvapäraselt on valge hobuse versioon tekkinud samal ajal sündmuste meenutustele tuginevate juttudega ja, et need käibisid paralleelselt ka Nõukogude ajal.