Hallitusseene arenguks sobivad tingimused

Küllike Kütimets

Lõimitav: kunstiõpetus (õpilased leidsid, et guaššvärvid hallitavad)

Teema: Seened

Klass: III

Eesmärgid:

- õpilane oskab vaadelda (omab vaatlusoskust)
- õpilane oskab vaatluse kohta märkmeid teha
- õpilane oskab rühmas töötada

Hindamine: Suuline hinnang katses osalemise, järelduste tegemise, rühmatöös osalemise ja vaatluslehtede täitmise eest.

Probleem või küsimus: Kuidas tekib hallitus? Mida teha hallitanud toiduga?

Uurimus: Kõiki seeni me silmaga ei näe. Seened kasvad looduses peaaegu kõikjal, eriti aga sellistes kohtades, kus on parajalt soe, niiske ja pime. Eestis on kokku umbes 5000 liiki seeni, neist ligi 3300 on palja silmaga raske näha. Neid nimetatakse mikroseenteks. Paljud mikroseened on inimesele kasulikud. Näiteks kasvab hallitanud apelsinidel, sidrunitel ja leival roheka välimusega hallitusseen. See seen sisaldab tugevatoimelist põletikuvastast ainet — penitsilliini. Abivajajateni jõuab see väga vajalik arstirohi vaid ravimitööstuse kaasabil.
Pärmseente abiga valmib meie kõikide igapäevane leib.
Mullas elavad kõdutoidulised seened, mis muudavad kogu maakera mulla viljakaks. Need on meile sõbralikud seened. Kuid seened võivad põhjustada ka haigusi, kui nad arenevad taimede, loomade ja isegi inimeste organismis. On terve rida seeni, mis tekitavad kahju kultuurtaimedele ja ehitistele. Igal aastal hävitatakse suuri koguseid teravilja rooste- ja nõgiseente tõttu. Puust ehitatud maju ohustab majavamm (Täheke nr 9, 2005).
Hallitusseened on mikroskoopilised ja neid on mitut värvi, põhiliselt mustatäpilist halli ja rohelist.
Hallitus võib põhjustada mürgistusi ja allergiat.

Uurimisküsimused:
Missugused on hallitusseentele sobivad elutingimused?
Missugused on hallitusseentele ebasobivad elutingimused?

Töövahendid: Iga õpilase jaoks üks saiaviil, kilekotid, papptaldrikud, vesi, nöör

Töö käik:
1. Teema tutvustus.
2. Õpilased jagatakse kolme rühma.
3. Jagatakse tööleht katse sooritamiseks.
4. Jälgitakse saiaviile iga kolme päeva järel. Pannakse tabelisse kirja, mida märgati.
5. Iga rühm arutleb oma vaatlusandmete üle ja teeb katsest kokkuvõtte.
6. Jõutakse koos järeldusteni, missugused on hallitusseentele sobivad ja ebasobivad elutingimused.

Katse sooritamine:
1. Esimene rühm paneb saiaviilu taldrikuga aknalauale või kapi otsa.
2. Teine rühm paneb saiaviilu kilekotti, seob kotisuu tihedalt kinni ja asetab aknalauale või kapi otsa.
3. Kolmas rühm teeb saiaviilu niiskeks, paneb kilekotti, ei seo kotisuud tihedasti kinni ning paneb aknalauale või kapi otsa.
4. Jälgitakse saiaviile iga kolme päeva järel.
5. Tabelisse pannakse kirja märgatud muutused.

	3. päeval	6. päeval	9. päeval
Kuupäev
Kuiv sai aknalaual
Kuiv sai kilekotis
Niiske sai kilekotis

Järeldused: Hallitusseen vajab arenemiseks soojust ja niiskust.

Võimalik väärarusaam: Hallitus areneb kiiresti.

Edasi mõtlemiseks: Kuidas mõjub seente arengule, kui kilekott tihedasti kinni siduda?

Menetlus: rühmatöö

Allikad:

I. Leuhin, M. Pedaste: Loodusõpetus 3. klassile. Avita, 1999
I. Leuhin, M. Pedaste: Loodusõpetuse töövihik 3. klassile. Avita, 1999
Majavamm. Täheke nr 9, 2005