Hilisel tunnil

Inimesed on väga huvitavad - ei, ma ei tee nalja - ja viimasel ajal on juhtunud minuga väga erinevaid asju. Sündmusi on kuidagi palju... Mõtlesin koduteel, et lähen käin korra Zavoodist läbi, et varsti tuleb väike paus. Jäin sinna plaanitust pikemaks. Kell neli koju jõudnuna pidin aga hakkama retsensiooni tegema. Ma olen selles oas uskumatult lasik olnud, kuidagi ei taha ja viitsi... Baruto viitsib - jõudu talle!
Muusika on lahe... nii tore on ennast vahest muust maaimast ära lõigata... näiteks pimedal koduteel, kuigi seda pimedat aega on praegu päris vähe. Praegugi on väljas täiesti valge juba... päike on vist juba tõusnud. Nii, natuke veel pingutada ja siis lähen magama... retsensioon on pastakast peaaegu välja imetud.