Perepärimus ajaloo peegeldajana

• Reginald Byron, Ethnicity and Generation. On “Feeling Irish” in Contemporary America. – Ethnologia European. Journal of European Ethnology. Vol. 28:1/1998. (On TÜ raamatukogus.)
• Pauliina Latvala, Soomlase elu kujutamine pärimuslikus ajaloos. – Mäetagused nr. 11, Tartu 1999, lk. 72-87. Vt ka kommentaare lk. 88-97.
• Aleksander Loorits, Rahvapärimus ja tõelus. – Rahvaluulest, Tallinn 1987, lk.142-158.
• Carl Mothander, Parunid, eestlased ja enamlased. Tallinn 1997, lk.49-63, 82-101, 150-173.

Ühiskond ja pere

• Aivar Jürgenson, Tapetud laps ja lapsetapmine pärimuses sotsiokultuurilisel taustal. – Mäetagused nr. 8, Tartu 1998.
• Georg Elwert, Vanadus eri kultuurides. – Akadeemia  nr. 1-2, 1994, lk.150-161; 386-403.
• Anu Pylkkänen, Eestkoste ajalugu. - Soome õigusajaloo põhijooned, Tartu 1993, lk.99-111;
• Anu Pylkkänen, Abielu ajaloost. Sugukondade lepingust kahe inimese tehinguni. – Soome õigusajaloo põhijooned, Tartu 1993, lk.79-97.
• Jaan Sootak, Surm kui kokkulepe. – Akadeemia nr. 9, 1996, lk.1815-1893.
• Aleksander Kruusberg, Esiisade enneajalooline õigus I. Perekond. Tartu 1920 (valikuliselt).
• Ingeborg Weber-Kellermann, Landleben im 19.Jahrhundert. München 1988 (valikuliselt). (On TÜ raamatukogus.)
• Anu Haamer, Abielu vanas Iisrealis. — Valitud peatükke Tartu Teoloogia Akadeemia 1998.a lõputöödest. Academia. Erinumber. Tartu 1998, lk.111-129.
• Christian Vogel, Perekond reproduktiivse sotsiaalse üksusena evolutsioonibioloogilisest vaatekohast. – Akadeemia nr. 12, 1995, lk. 2609 –2625.
• Peatükke raamatust: Edward Shorter, The Making of the Modern Family. (On TÜ raamatukogus.)
• Eeva-Liisa Kinnunen, Huomioita koululaisvitsien perhesuhteista. - Elore nr. 1/ 1997.

Pereliikmete omavahelised suhted

• Regine Falkenberg, Anmerkungen zur Geschichte des Kindergeburtstagsfestes. - Europäische Ethnologie in der beruflichen Praxis. Bonn 1983, lk.117-125. (Tartu raamatukogudes ei ole leidnud.  Artikli koopia rahvaluule õppetoolis.)
• Pirjo Korkiakangas, Mängud ja mänguasjad kultuuri ja elukeskkonna kajastajaina. – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II, Tartu 1996, lk. 66-78.
• Anu Vissel, Traditsiooniga ühel pool? - Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II, Tartu 1996, lk. 79-103.
• Irma-Riitta Järvinen, Mothers,  Daughters, and Dreams – Family Relations Reflected by Dream Narratives in Karelian Village. – The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996, lk.45-50.
• Dace Bula, Mother's Song in the Repertoire of Gertrude Elksne. - The Family as the Tradition Carrier, Tallinn 1996, lk. 19-25.
• Sanna Heikkilä, Äiti ja pikkulapsi 50 vuotta sitten: kotoisia ihanteita Kotilieden sivuilta. - Elore  nr.1/1997.
• Irina Razumova, Sugulaseks olemise piiril: perejutustused sugulaste eraldumisest ja ühinemisest. - Pärimuslik ajalugu, Tartu 2001, lk. 255-263.
• Bo G. Nilsson, Sünnilood rootsi tööliste mälestustes. - Pärimus ja tõlgendus, Tartu 2003, lk. 211-217.

Perepärimuse uurimisaspekte

• Anni Vilkko, Omaelämäkerta kohtaamispaikkana, Helsinki 1997, lk. 73-110 (valikuliselt) (On TÜ raamatukogus: Per.A-3975.)
• Sandra Dolby Stahl, Literary Folkloristics and the Personal Narrative, Bloomington and Indianapolis 1989 (valikuliselt). (On rahvaluule õppetooli raamatukogus.)
• Peatükke raamatust: Satu Apo, Naisen väki, Helsingi 1995, lk.173-186. (On rahvaluule õppetooli raamatukogus.)
• Pihla Vuorinen, Perhekertomukset merkityksen (k)antajina perheelle ja sen jäsenille.  – Elore nr. 2/ 1997.
• Pihla Vuorinen, Oma pere ja tuttavate ringis tehtava uurimistöö valguse- ja varjupooled. - Pärimuslik ajalugu, Tartu 2001, lk. 235-244.
• Katja Hyry, Elämänhistoriallinen kerronta tutkimuskohteena. – Elore  nr.1/1995.
• Annikki Kaivola-Bregenhøj, Miks me mäletame nii, nagu me mäletame? - Mäetagused nr. 15, Tartu 2001.
• Carola Lipp, Alltagsforschung im Grenzbereich von Volkskunde, Soziologie und Gescichte. - Zeitschrift für Volkskunde, 89. Jg. 1993, S. 1-33. (On TÜ raamatukogus. Per.A-18018 aastani 1996. alates 1997st kolmandas lugemissaalis:  39 lgs3.)