Loetelukatse
ja kognitiivse esiletuleku indeks - nende rakendatavus erinevatele
semantilistele väljadele
Urmas
Sutrop
Ettekandes analüüsitakse loetelukatset ja selle kaht
parameetrit: sõna sagedust ja keskmist astakut nimekirjas. Pakutakse ka välja
uus ja lihtne kognitiivse esiletuleku indeks S=F/(N mP), mis kasutab
mõlemat nimetatud parameetrit, ning selgitatakse selle arvutamise protseduuri.
Indeks on normeeritud varieeruma ühest nullini. Kõige paremini tulevad esile
iga valdkonna (domeeni) põhisõnad. Ideaalselt esiletuleva sõna esiletuleku
indeks on 1; sõnal, mida üldse ei mainita, on see 0. Kognitiivse esiletuleku
indeks võimaldab võrrelda eri uuringute tulemusi, kuna indeks ei sõltu loetelu
pikkusest. Ettekandes võrreldakse kognitiivse esiletuleku indeksit ka mõne
varasema indeksiga.
Käesolevas ettekandes tutvustan kõigepealt uut
kognitiivse esiletuleku indeksit, milles on ühendatud kaks parameetrit. Edasi
analüüsin varasemaid samalaadseid koefitsiente, autoriks J. Smith (1993; Smith
jt 1995; Smith ja Borgatti 1997) ja ma ise (Sutrop 1998, 2000), ning võrdlen
neid oma uue indeksiga. Lühidalt peatun loetelukatsel ja selle kahel
parameetril, milleks on sõna sagedus ja sõna keskmine astak (järjenumber
analüüsitavais loeteludes). Lõpuks esitan lühidalt reeglid kognitiivse
esiletuleku indeksi arvutamiseks ning paar järeldust. Vaatluse alla tuleb ka
loetelukatse ja kognitiivse esiletuleku indeksi rakendatavus erinevatele semantilistele
väljadele.
Loetlemiskatse võib olla suuline või kirjalik,
ajaliselt piiratud või vaba pikkusega. Kahest loetelukatse parameetrist (s.o.
sõna sagedusest ja keskmisest astakust neis loeteludes, kus vastavat sõna on
mainitud) saab ühtekokku tuletada esiletuleku indeksi. Ettekandes pakutakse
välja kognitiivse esiletuleku indeks (KEI) S ja järgnev valem indeksi
arvutamiseks:
S=F/(N mP).
KEI lähtub kahest tunnetuslikult olulisest
parameetrist: need on sõna sagedus ja keskmine astak (järjenumber). Keskmine
astak (astakukeskmine) peegeldab sõna võimalikku kalduvust esile tulla loetelu
alguses, sõna sagedus aga väljendab sõna esinemist võimalikult kõigi
katsealuste idiolektides. Kolmas parameeter on katseisikute arv.
Antropoloogidele, keeleteadlastele jt. ühiskonnateadlastele, kes end
matemaatikas võib-olla vähem kodus tunnevad, peaks selline lahendus, kus kaks
mõõdetavat suurust koondatakse ühteainsasse parameetrisse, sümpaatne tunduma.
Et loetelude pikkus KEI-d ei mõjuta, muutuvad kõik
KEI-d kasutavad uuringud omavahel võrreldavaks. KEI abil saab analüüsitavat
kultuuri- või tunnetusvaldkonda (domeeni) ka liigendada. Iga domeeni põhisõnad
on ühtlasi kõige esiletulevamad. Absoluutselt esiletulevaim sõna, s.o. sõna,
mida kõik katseisikud nimetavad esimesena, saab KEI väärtuseks 1, kusjuures
aktiivses kasutuses olevatel sõnadel tuleb indeksi väärtus suurem kui
passiivsetel sõnadel. Kui sõna esiletulek on vähene, läheneb selle indeksi
väärtus nullile. Sõnad, mida loetelus üldse ei mainita, saavad indeksi väärtuseks
0.
Kirjandus
Berlin, B. ja P. Kay 1969. Basic color terms: Their
universality and evolution. Berkeley: University of California Press.
(Kordustrükk 1991 koos täiendava bibliograafiaga, mille koostas L. Maffi.)
Borgatti, S. P. 1999. Elicitation techniques for
cultural domain analysis. Rmts.: Enhanced ethnographic methods: Audiovisual
techniques, focused group interviews, and elicitation techniques, toim. J.
J. Schensul, M. D. LeCompte, B. K. Nastasi ja S. P. Borgatti, 115-51.
Ethnographer’s Toolkit, Volume 3. Walnut Creek, CA: AltaMira.
Bousfield, W. A. ja W. D. Barclay
1950. The
relationship between order and frequency of occurrence of restricted
associative responses. Journal of Experimental Psychology 40(5): 643-47.
Bousfield, W. A. ja C. H. W.
Sedgewick 1944. An
analysis of sequences of restricted associative responses. The Journal of
General Psychology 30: 149-65.
Davies, I. ja G. Corbett 1994. The basic color terms of Russian. Linguistics
32: 65-89.
Davies, I. ja G. Corbett 1995. A practical field method for
identifying basic colour terms. Languages of the World 9(1): 25-36.
Lenneberg, E. H. 1967. Biological foundation of
language. New York: John Wiley.
Robbins, M.C. ja J. M. Nolan 1997. A measure of dichotomous category
bias in free listing tasks. Cultural Anthropology Methods Journal 9(3):
8-12.
Robbins, M.C. ja J. M. Nolan 2000. A measure of semantic category
clustering in free-listing tasks. Field Methods 12(1): 18-28.
Smith, J. J. 1993. Using ANTHROPAC 3.5 and a
spreadsheet to compute a free-list salience index. Cultural Anthropology
Methods Journals 5(3): 1-3.
Smith, J. J. ja S. P. Borgatti 1997. Salience counts – and so does
accuracy: Correcting and updating a measure for free-list-item salience. Journal
of Linguistic Anthropology 7(2): 208-209.
Sutrop, U. 1998. Basic temperature terms and
subjective temperature scale. Lexicology 4(1): 61-104.
Sutrop, U. 2000. The basic colour terms of
Estonian. Trames 4(1): 143-68.
Sutrop, U. 2001. List Task and a Cognitive Salience
Index. Field Methods 13(3): 263-276.
Sutrop, U. ilmumas. The vocabulary of sense perception
in Estonian: Structure and history. (Opuscula Fenno-Ugrica Goettingensia.)
Frankfurt am Main & New York: Peter Lang.
Trotter, R. T. ja J. J. Schensul 1998. Methods in applied
anthropology. Rmts.: Handbook of methods in cultural anthropology, toim.
H. R. Bernard, 691-735. Walnut Creek, CA: AltaMira.
Weller, S. C. 1998. Structured interviewing and
questionnaire construction. Rmts.: Handbook of methods in cultural
anthropology, toim. H. R. Bernard, 691-735. Walnut Creek, CA: AltaMira.
Weller, S. C., and A. K. Romney 1988. Systematic data collection.
(Qualitative Research Methods, 10.) Newbury Park, CA: Sage.