Olukorda kontrollivad küsimused telefonivestluse alguses

Andriela Rääbis

Tartu Ülikool, eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond, üldkeeleteadus

Eesti telefonivestluse sissejuhatuse täielik mudel koosneb neljast sekventsist:

1. Kutsung – vastus.

2. Tervitused.

3. Identifitseerimine.

4. Olukorra kontrollimine.

Ettekandes vaadeldakse küsimusi, mida helistaja esitab argivestluses enne helistamise põhjuse teatavakstegemist. Küsimusi on kaht liiki:

1) üldised, konkreetset olukorda mittearvestavad küsimused (nt kuidas elad, kuidas läheb);

2) küsimused konkreetse olukorra kohta (nt mis sa teed, kus sa oled, ega ma üles ei ajanud, miks sa nii unise häälega oled, üksi oled vä).

Tähelepanu all on järgmised probleemid:

● kui sagedased on olukorda kontrollivad küsimused eesti telefonivestlustes;

● mida nende küsimustega vestluses tehakse;

● mis tingimustel võib küsimuse ära jätta;

● kas küsimused erinevad eri tüüpi telefonikõnedes (vestluses osalemise eesmärk on info hankimine / suhtlemine);

● kuidas küsimustele vastatakse ning millest vastus oleneb.

Uurimuse meetodiks on konversatsioonianalüüs.

Tagasi