Sumeri vanasõnadest ja nende tõlkimisest

Ave Paulus

Tartu Ülikool, semiootika osakond, semiootika ja kulturoloogia ning usuteaduskond, Vanade Idamaade filoloogia

 

Mõttekäikude analoogia, loogika ja kausaalsuse ühesuguse mõistmise tõttu on meil võimalik aru saada sellisest kultuurispetsiifilisest ja samas universaalsest folklooriþanrist nagu paröömiad viienda aastatuhande taguses (ja veidi hilisemas) Sumeris. Ettekandes on kõne all tolleaegse Sumeri materjali þanriline määratlus ja tekstikogude tekkekontekst. Kuigi siia sobivad kõik þanrid, mis esinevad G. Permjakovi parömioloogilises liigituses, ei saa tema skeemi siiski kasutada, kuna a) skeem ise on veidi kunstlik, ning b) loogilis-semiootiline analüüs eeldab kasutuse täpsemat teadmist, mis antud materjali puhul on välistatud. Eeldame siiski, et tekstidel endil on olemas neid kooshoidvad tunnused, mida võib käsitleda vormilist ja mõttelist kujundlikkust omavate üksustena või rahva seas käibivate ütlustena (nagu akadlased neid nimetasid ning nagu A. Taylor vanasõna defineerib). Sumeri vanasõnadel on samad tunnused, mis eesti vanasõnadelgi: alliteratsioon, assonants, süntaktilised parallelismid. Sumeri poeetikatraditsioonile on omane rohke mõtteparallelismi võte, mis vanasõnades väljendub paljude kaksiklausetena ning vanasõnade sidumisega ühte mõtet kandvateks pikemateks kooslusteks. Samas on probleeme leksikaalsete vormelitega, mis võimaldaks vanasõna sellisena ära tunda, nagu „kes..., see…“, „kui..., siis…“, kuna me ei tea, kas üldse ja kuidas selliseid asju üles märgiti. Igatahes tundub kõlavormil (mille tuvastamine on väga raske, kuna me ei tea täpselt, kuidas sumeri keel tegelikult kõlas) olevat oluline roll käsitletavas materjalis. Vanasõnade tõlkimisel-tõlgendamisel tuleb aru saada, mida antud lõik tähendab ning milleks ta on mõeldud (hermeneutiline ring). Seega on arutluse all eelkõige sisuplaan  bukvaalsisu nii allikdomeenist kui võimalik ja „tegelik“ tähendus sihtdomeenist. Sellisel analüüsil on abiks vanasõnade tähendusteisenduste reeglid G. Lakoffi ja M. Turneri Olemise Suure Ahela skeemis ning A. Krikmanni vanasõnade valdade ülekandumise reeglistik. Kõne all on ka aksioloogilise plaani olulisus ning koomilise lähenemise võimalikkus. Ettekande lõpetan konkreetsete tõlgendusprobleemidega konkreetsete sumeri vanasõnade juures.

 

 

 

 

Tagasi