Sumeri vanasõnadest ja nende tõlkimisest
Ave Paulus
Mõttekäikude analoogia,
loogika ja kausaalsuse ühesuguse mõistmise tõttu on meil võimalik aru saada
sellisest kultuurispetsiifilisest ja samas universaalsest folklooriþanrist nagu
paröömiad viienda aastatuhande taguses (ja veidi hilisemas) Sumeris. Ettekandes
on kõne all tolleaegse Sumeri materjali þanriline määratlus ja tekstikogude
tekkekontekst. Kuigi siia sobivad kõik þanrid, mis esinevad G. Permjakovi
parömioloogilises liigituses, ei saa tema skeemi siiski kasutada, kuna a) skeem
ise on veidi kunstlik, ning b) loogilis-semiootiline analüüs eeldab kasutuse
täpsemat teadmist, mis antud materjali puhul on välistatud. Eeldame siiski, et
tekstidel endil on olemas neid kooshoidvad tunnused, mida võib käsitleda
vormilist ja mõttelist kujundlikkust omavate üksustena või rahva seas käibivate
ütlustena (nagu akadlased neid nimetasid ning nagu A. Taylor vanasõna
defineerib). Sumeri vanasõnadel on samad tunnused, mis eesti vanasõnadelgi:
alliteratsioon, assonants, süntaktilised parallelismid. Sumeri
poeetikatraditsioonile on omane rohke mõtteparallelismi võte, mis vanasõnades
väljendub paljude kaksiklausetena ning vanasõnade sidumisega ühte mõtet
kandvateks pikemateks kooslusteks. Samas on probleeme leksikaalsete
vormelitega, mis võimaldaks vanasõna sellisena ära tunda, nagu „kes..., see…“,
„kui..., siis…“, kuna me ei tea, kas üldse ja kuidas selliseid asju üles
märgiti. Igatahes tundub kõlavormil (mille tuvastamine on väga raske, kuna me
ei tea täpselt, kuidas sumeri keel tegelikult kõlas) olevat oluline roll
käsitletavas materjalis. Vanasõnade tõlkimisel-tõlgendamisel tuleb aru saada,
mida antud lõik tähendab ning milleks ta on mõeldud (hermeneutiline ring).
Seega on arutluse all eelkõige sisuplaan – bukvaalsisu nii
allikdomeenist kui võimalik ja „tegelik“ tähendus sihtdomeenist. Sellisel
analüüsil on abiks vanasõnade tähendusteisenduste reeglid G. Lakoffi ja M.
Turneri Olemise Suure Ahela skeemis ning A. Krikmanni vanasõnade valdade
ülekandumise reeglistik. Kõne all on ka aksioloogilise plaani olulisus ning
koomilise lähenemise võimalikkus. Ettekande lõpetan konkreetsete
tõlgendusprobleemidega konkreetsete sumeri vanasõnade juures.