Seksistlik keelekasutus¹

Mari Mets

Tartu Ülikool, eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond, eesti keel

Seksistlikud keeled näitavad mehi ja naisi ebavõrdsetena ning esitavad soo stereotüüpe. Enamasti halvustatakse naisi. Lähtutakse ühiskonnas valitsevatest võimusuhetest – mehed on kõrgema positsiooniga kui naised.

On kahte sorti seksistlikkust: 1) keelesüsteemi sisene, 2) keelekasutuses ilmnev. Keelesüsteemi sisene avaldub sõnavara sümmeetrias ja asümmeetrias. Sümmeetria puhul väljendab üldmõiste nii mees- kui naissoo esindajat (nt hobune), mees- ja naissoo jaoks on olemas veel eraldi sõnad (nt täkk ja mära). Asümmeetria puhul kasutatakse ühe soo või vanuse kohta käivat mõistet ka teise soo või vanusegrupi kohta käiva mõistena, nt ingl man ‘mees; inimene ehk mees, naine, poiss, tüdruk’. Asümmeetrilised on ka markeerimata (nt ingl lion ‘lõvi; isa- ja emalõvi’) ja markeeritud mõisted (nt ingl lioness ‘emalõvi’). Markeerimata mõiste tähistab meessugu, naissoo saamiseks lisatakse meessoo vormile sufiks. Tänapäeval on täheldatud ka seda, et markeerimata sõnu on hakatud kasutama naissoo tähenduses – keel ja suhtumised muutuvad.

Keelekasutuses võib seksism ilmneda semantilise alavääristamisena. Nt ingl master ‘isand’: He’s my master ‘ta on mu ülemus; tal on rohkem võimu kui minul’; mistress ‘emand’: She’s my mistress ‘ta on mu salajane armuke’.

Seksism võib avalduda ka diskursuses, st sõnad, mis on üksikult võetuna neutraalse tähendusega, võivad teatud kontekstis saada seksistliku kaastähenduse. Nt ingl According to church writers, the Vikings were addicted to drink, gluttony and WOMEN (Vikings on üksikult võetuna neutraalne sõna, selles lauses saab ta aga women tõttu meessoo tähenduse).

¹ Ettekande aluseks on Shân Wareing’i artikkel: Wareing, S. 1999. Language and Gender. – Linda Thomas, Shân Wareing (Eds.), Language, Society and Power: An Introduction. London, Routledge, 65-81.

Tagasi