Komparatiivne uurimus grammatilise passiivi moodustamisest ja kasutamisest norra, rootsi ja taani keeles

Anu Laanemets

Tartu Ülikool, germaani-romaani filoloogia osakond, skandinavistika

 

Ettekanne on minu magistriprojekti tutvustus. Kuna töö on alles valmimisjärgus, siis lähtun ettekandes osaliselt oma bakalaureusetöö tulemustest, mis on analoogsel teemal, ning üritan tutvustada neid ideid, millega magistritöös tahan tegeleda. Samuti tutvustan neid probleeme, millega olen oma senise töö (seniste kaalutluste) käigus kokku puutunud.

Algatuseks väike ülevaade sellest, kui lähedased skandinaavia keeled üksteisele tegelikult on. Järgnevad kaks joonist kajastavad kahe erineva uurimuse tulemusi: esimene (1) neist on nn laborisituatsioon (Maurud 1976), teine (2) aga enesehinnang (Den nordiska allmänheten 1973).

 

1)                                                                                   2)

                                       48%                                                                            95%

   norra                                       rootsi                          norra                                       rootsi

                                                  

88%                                                                            97%

                                      

43%                                                                            78%   

rootsi                                      taani                            rootsi                                      taani

                                                                          

                                       22%                                                                            47%

                                      

73%                                                                            79%

               taani                                        norra                           taani                                        norra

                                                                                      

                                       69%                                                                            85%

 

Ülal toodud jooniste järgi, mis kajastavad skandinaavlaste üksteisest arusaamist, võiks järeldada, et erinevused keelte vahel ei saa väga suured olla. Keelte suur sarnasus on aga tinginud vähese huvi nendevaheliste komparatiivsete uuringute vastu. Viimane suurem uurimus pärineb aastast 1944 (Hulthén).

Minu töö eesmärgiks on uurida, mitu erinevat passiivi moodustamise võimalust on nendes keeltes ning kas erinevaid konstruktsioone on võimalik kasutada kõikidel juhtudel (nt kõikides ajavormides). Kasutamise seisukohast huvitab mind, milliseid vorme praktikas tegelikult kasutatakse ning millised on kõige sagedamini kasutatavad vormid. Samuti oleks huvitav uurida, kas erinevatel konstruktsioonidel on ka erinevad kasutusvaldkonnad ja kui, siis millised. Erinevuste väljaselgitamiseks olen plaaninud läbi viia nimetatud keelte vaheliste tõlgete analüüsi, et selgitada, kas ühest keelest teise tõlkimisel muudetakse passiivi konstruktsiooni või asendatakse mõnel juhul passiiv hoopis aktiiviga.

Oma seniste uurimustulemuste põhjal võin öelda, et samu passiivikonstruktsioone saab kasutada nii norra kui taani keeles. Erinevate konstruktsioonide kasutamise frekvents on aga keeliti erinev. Rootsi keele puhul peaks esinema erinevusi nii moodustamise kui kasutamise osas. Millised need erinevused tegelikult on, loodan selgusele jõuda umbes aasta pärast.

 

Viidatud kirjandus

 

Den nordiska allmänheten och det nordiska samarbete 1973. Nordisk utredningsserie 4, Stockholm.

Hulthén, L. 1944. Studier i jämförande nunordisk syntax, Göteborg.

Maurud, ¨. 1976. Nabospråkforståelse i Skandinavia, Nordiska rådet, Stockholm.

 

 

 

Tagasi