Küsimuste küsimisest

Küsimuste küsimisest

Liina Kahu

Tartu Ülikool, eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond, eesti keel

Ettekande aluseks on Jose Otero ja Arthur C. Graesseri artikkel PREG: Elements of a Model of Question Asking¹. Ettekandes käsitlen vaid üht osa J. Otero ja A. Graesseri pikemast uurimusest.

J. Otero ja A. Graesser koondasid erinevad küsimismehhanismid, mis psühholoogias, kasvatusteadustes jm avastatud on, küsimisprotsessi (ingl question asking) analüütiliseks mudeliks. Selle mudeli nimetasid nad PREGiks (hisp preguenta – ‘küsimus’). J. Otero ja A. Graesseri PREGgi koondatud küsimismehhanismide liigituse aluseks on teadmiste graafiline struktuur (TGS, ingl conceptual graph structure). TGS eristab kolme tasandit, milleks on sõna, väite ja väidete vaheliste seoste tasand. TGSi kasutamist toetab ka T. van Dijk’i ja W. Kintch’i diskursi mõistmise mudel (Kintsch, van Dijk 1978, van Dijk, Kintsch 1983)².

Üldtunnustatud seisukoha järgi on küsimuste tekke algpõhjuseks vastuolud lugeja maailmateadmise (ingl world knowledge) ja sisendinfo (ingl stimulus input) vahel. Vastuolud võivad tekkida sõna, väite ja väidete vaheliste seoste tasandil. Sõna tasandil huvitab lugejat sõna tähendus (kui see puudub lugeja maailmateadmisest) või sõna referent (lugeja teab üldjoontes sõna tähendust, kuid ei oska seda kindla referendiga seostada). Väitetasandil lisandub kahele nimetatule vastuolu lugeja maailmateadmise ja teksti representatsioonide vahel.

Küsimuste teke sõltub ka info paigutusest ning edastusviisist. Uurimused on näidanud, et lugeja tähelepanu püüab ning küsimusi tekitab: 1) uus info (üldteada (ingl given) ning kompaktselt esitatud infot peetakse aprioorselt õigeks), 2) eitav lause, 3) täpset infot edastav lõik ähmase stiiliga tekstis.

Küsimuste sisu ja hulka mõjutab ka lugeja eesmärk. Kui inimene loeb teksti ajaviiteks, on tekkivad küsimused pinnapealsed ning sõnatasandilised. Kui lugeja peab tekstist saadava info abil mõnd ülesannet täitma, süveneb ta sellesse ning tulemuseks on keerulisemad küsimused.

Kõigi eespool nimetatud tegurite olemasolu ei taga alati küsimuse moodustamist, sest mõnikord leiab lugeja vastuse tekstist. Ja kui tekstis vastust pole, kasutatakse erinevaid strateegiaid teksti sidususe tagamiseks: tehakse vääraid järeldusi, osa infost heidetakse kõrvale, arusaamatut sõna või väidet peetakse väheoluliseks jne.

¹ Otero, J., Graesser, A. C. 2001. PREG: Elements of a Model of Question Asking. - Cognition and Instruction 19 (2), 143-175.

² Kintsch, Walter; van Dijk, Teun 1978. Toward a Model of Text Comprehension and Production. - Psychological Review, 85, 363-394.

van Dijk, Teun A.; Kintsch, Walter 1983. Strategies of Discourse Comprehension. Orlando: Academic Press.