Struktuur,
binaarsed opositsioonid
ja Karupoeg PuhhMart Viires
Arvestades käesoleva töö mahtu, ei saa me kogu kõnealust suurepärast kirjandusteost vaatluse alla võtta, vastasel juhul kaoks paratamatult analüüsi sügavus ja põhjalikkus. Seetõttu pean mõistlikuks keskenduda peamiselt ühele peatükile, kuid ei saa välistada ka mõningaid viiteid, kõrvalepõikeid ja näiteid teistest osadest. Leian, et valitud katkend eksplitseerib vast kõige selgemini minu poolt (olude sunnil) kaitstavaid strukturalistlike ideid. Võib-olla teeb ta seda ka kõige lihtsamalt või lihtsustatumalt, kuid sellisel juhul on see hind, mis tuleb maksta paratamatult piiratud aja ja töö mahu eest ning mida ei saa mitte mingil juhul lahutada minu enese töö intensiivsusest. Kuid jätkem nüüd saapapaelte sikutamine, nagu kirjutas kord Rudolf Carnap ühes oma artiklis ning asugem asja juurde.Kõnealune katkend, mille me paigutame oma analüüsi fookusesse kannab nime: “SEITSMES PEATÜKK, kus metsa ilmuvad Kängu ja väike Ruu ja kus Notsu käib vannis.”
Esmalt tuleb mainida, et mitmed opositsioonide paarid sisalduvad juba pealkirjas. Esiteks moodustub nimedest Kängu ja Ruu mõningase mugandamise korral sõna känguru, mis teadupärast on terviklik loom, mitte ühist nime kandev sümbioos. Seega on üksainus loom (känguru) jaotatud kaheks (Känguks ja Ruuks) – korraga on markeeritud nii nende ühtsus (kuulumine ühte liiki), kui ka eristatus – kaks erinevat karakterit. Võib küll väita, et tegemist ei ole klassikalise binaarse opositsiooniga, ent siiski - see on paar, mis on omavahel vaieldamatult seotud ning nende identsuse muudab võimatuks hulk eristustunnuseid, millest mõningad oleksid: erinev staatus (Ruu on Kängu poeg) ja sellega seonduv - oluline vanusevahe (Kängu on Ruu ema (oletatavasti just ema), seetõttu on erinev vanus obligatoorne).
Teiseks binaarseks opositsiooniks võib pidada Notsut ja vanni. Vähemalt tavamõistuse jaoks on tegemist selgete vastanditega ja samas on nad esitatud koos.
Oluline on eristada mitmeid erinevaid tasandeid: a)tekstis endas eksisteerivad opositsioonide paarid; b)need paarid moodustavad struktuuri; c)eksisteerivad ühtlasi nii teksti välised kui ka sisesed opositsioonide paarid - jutustaja/kuulaja ja meenutus/väljamõeldis; d)eksisteerib tekstiväline struktuur kirjaniku peas, mis sisaldab binaarseid opositsioone ja mis peegeldub tekstis; e)eksisteerib tekstiväline reaalsus, opositsiooni paaridega süsteem, mis peegeldub kirjaniku peas ja läbi selle tekstis; f)lisaks sellele eksisteerib oma binaarsete opositsioonidega struktuur lugeja peas, mis on seotud nii teksti enda, kui ka tekstivälise reaalsusega.
Enamik selle jaotuse punktidest peaksid olema selged ka ilma kommentaarideta. Mõni neist vajab siiski mõningast täpsustamist.
Punkt c – kõiki Puhhi seiklusi jutustab keegi vanem inimene, kuulajaks on Christopher Robin. Arvatavasti jutustaja ei ole Christopher Robini ema või isa, pigem mõni sugulane või perekonna lähedane tuttav. Kui see on nii, toob see fakt kaasa veel vähemalt kaks opositsiooni – oma/võõras, noor/vana.
Teiseks, kõik Puhhi seiklused esitatakse kui seigad, mida Christopher Robin juba teab ja mida aidatakse tal meelde tuletada, samas on selge, et kõik need lood mõtles jutustaja välja (vt. esimese peatüki epiloogi).
Kõik see on tekstis kajastatud, ent varjatult ja peidetult. Pigem jäetakse meile (lugejale) mulje, et tegemist on tõeliste Puhhi ja tema sõprade ning seltsiliste seiklustega, mitte fiktsiooniga.
Tulles tagasi antud juhul kõige olulisemate binaarsete opositsioonide juurde – nendeks on paarid mis sisalduvad tekstis endas. Samas ei tohi unustada, nagu eelpool juba mainitud, et teksti opositsioonid tulenevad autori mõttemaailmast ja seeläbi ka reaalsest maailmast. Eriti tuleb aga meeles pidada, et teksti süvastruktuur ja lahendust pakkuv võti peitub tasandil, mis koosneb vähemalt kahest opositsioonipaarist: jutustaja/kuulaja ja meenutus/väljamõeldis.
Niisiis, asugem nüüd tekstis peituvate vastandpaaride kallale. Esimeseks vastanduseks, mida on raske märkamata jätta oleks opositsioon oma/võõras. Tsiteerides seitsmenda peatüki kolmandat lõiku, on see fakt vastuvaieldamatu:
” “Siin me nüüd oleme,” lausus Jänes väga aeglaselt ja iga sõna rõhutades, “meie kõik, aga äkki ühel ilusal hommikul ärkame üles, ja mis me näeme? Mingisugune võõras loom hulgub meie keskel ringi! Loom, kellest me varem undki pole näinud! Loom, kes kannab oma peret taskus!...” ”
Eelpool mainitud opositsioon on siin täiesti selgelt väljendatud – meie kõik elame rahulikult siin ja järsku tuleb mingi võõras loom ja hakkab selles samas metsas elama. Mis kõige olulisem, selgelt on toodud välja tunnus, mis eristab oma ja võõrast. Selleks eristustunnuseks on tasku, õigemini harjumus kanda oma peret taskus.
Sarnaseid binaarsusi võib kohata mujalgi. Näiteks Tiigri ja muude metsaelanike vahel eksisteerib opositsioon metsik/tsiviliseeritud, mis on päris kindlasti seotud opositsiooniga oma/võõras. Tasub ka meenutada nii Kängu kui ka Tiigri vastu toime pandud aktsioone – Ruu röövimine ja püüd Tiigrit metsa eksitada. Tundub et Saja Aakri Metsa elanikud ei olnud just kõige tolerantsemad.
Samuti läbib kogu raamatut omalaadne gastronoomiline kood, mis eristab Saja Aakri Metsa enda elanikke. Seega, kui esmalt eksisteerib opositsioon oma/võõras, siis oma tuleb omakorda jagada ja eristada kui: mesi, tõrud, ohakad. Võõrast omakorda seob lisaks võõras olemisele ka kalamaksaõli, lisaks sellele elavad mõlemad võõrad ka ühes kohas. Seega näeme paradoksaalset olukorda, kus võõras moodustab tegelikult rohkem oma kui oma ise, mis on sisemiselt võõras.
Veel üheks tunnuseks, mis eristab võõrast (tiigrit ja känguru perekonda) ja oma (kõik ülejäänud metsa elanikud) on päritolu. Kõik teised Saja Aakri Metsas elavad loomad peale Tiigri, Kängu ja Ruu on vaieldamatult tavalised parasvöötme metsaelanikud, viimatinimetatud on aga eksootilised loomad, või kui mitte eksootilised, siis kuuluvad nad igatahes oluliselt troopilisemasse kliimasse.
Samuti eksisteerib erand ka nn. parasvöötme metsaelanike seas. Enamus neist on tõelised metsa loomad. Kuid küsimusi tekib vähemalt Notsu osas. Võib ju oletada, et Notsu on metssiga, kuid see ei ole eriti tõenäoline. Esiteks on ta Imetilluke Loomake, teiseks on ta võimatult arg ning kolmandaks, kui vaadata illustratsioone, siis on Notsu ainuke, kes kannab rõivastust, mis üheselt viitab vähemalt mõningasele tsiviliseeritusele. Seega jõuame me juba teistkordselt opositsioonini metsik/tsiviliseeritud. Kuid siin on tegemist teist tüüpi binaarsusega kui Tiigri puhul (ka Kängut peeti üldiselt väga metsikuks loomaks, kui tuletada meelde Notsu pelglikust tema suhtes). Õigem oleks öelda, et antud metsikuseteljel eksisteerib kaks binaarset opositsiooni, nimelt tsiviliseeritud/metsik ja metsik/kõige metsikum.
Asi läheb segaseks, kui tuua juurde Christopher Robin. Esiteks on kõik Saja Aakri Metsas elavad loomad temaga sõbrad. Ka need loomad, kes käivad kategooria võõras alla. Tasub meenutada, kuidas Kängu ehmus, kui märkas, et Ruu on kadunud ja kuidas ta kohe rahunes, “sest ta oli täiesti kindel, et Christopher Robin ei lase tema väikesele Ruule iial midagi häda teha”.
Teiseks on kõik loomad Christopher Robiniga palju suuremad sõbrad kui omavahel. Kõik arvavad, et just tema ja Christopher Robin on metsa kõige mõistlikumad tegelased. Samuti on Christopher Robin metsas vaieldamatu autoriteet. Iga tema suust pillatud lause on objektiivne tõde. Mitte miski ei ole kindlam kui see, mida ütles Christopher Robin.
Samas hakkavad loomad Christopher Robini tahtele vastu. Loomad teadsid, et Kängu ja Ruu on Saja Aakri Metsas tema teadmisel ja heakskiidul, siiski ei takistanud see teadmine neil välja mõtlemast plaani Kängu metsast minema peletamiseks.
Seega peame me paratamatult järeldama, et binaarsed opositsioonid (vähemalt analüüsitavas kirjutises) ei ole nö. kristalliseerunud, vaid pigem päris tugevalt ujuvad ja omavahel kombineeruvad.
Eelpoolöeldu võib kokkuvõttes esitada järgmise skeemina, mis sisaldab kogu raamatu ja loomulikult ka analüüsitava peatüki tegelasi, kus (+) tähendab teataval tegelasel teatava tunnuse olemasolu ja (-) tähistab selle tunnuse puudumist ning +/- või -/+ osutavad teatava tunnuse rohkemale või vähemale eksisteerimisele vastaval tegelasel.
tegelane/tunnus oma võõras kultuuristatud metsik eriti metsik Christopher Robin + - + - - Puhh + - - -/+ - Öökull + - - -/+ - Notsu + - +/- - - Iiah + - - -/+ - Kängu ja Ruu - + - +/- -/+ Tiiger - + - + + Jänes + - - -/+ - sõbrad ja sugulased + - - -/+ - mesilased - + - + + Samuti võib kogu peatüki tegevuse esitada järgneva skeemina:
Pahameel Kavaldamine Petmine Koostöö
Metsa saabuvad Kängu ja Ruu Jänes mõtleb plaani nende peletamiseks Jänes meelitab Notsu ja Puhhi Kängut metsast välja ajama Puhh juhib Kängu tähelepanu kõrvale Notsu astub Ruu rolli Jänes ja Notsu ei kannata Puhhi rumalust Jänes jookseb koos Ruuga minema Jänes mängib Ruuga ja kiindub temasse üha enam Kängu on pahane Ruu röövimise pärast Kängu teeskleb, et ei märka Ruu ja Notsu vahetust Kängu vannitab Notsut Kängu õpetab Puhhile hüppamiskunsti Võttes arvesse kõike eelpool öeldut, võime me teha järgmise kokkuvõtte:
Esmalt eksisteerib binaarsus oma/võõras. Võõras jaguneb omakorda Känguks ja Ruuks (Ruu ei taha Kängule alluda). Teistes peatükkides lisandub ühe kombinatoorse elemendina veel Tiiger.
Oma jaguneb esmalt psüühiliste omaduste põhjal: loll karu, arg siga ja kaval jänes. Seejärel lisandub tsivilisatsiooni kood: tsiviliseeritud Christopher Robin, ebamäärane Notsu ja vaieldamatud metsaelanikud. Mesilased on aga näiteks täiesti kultuurivälised.
Oma roll on ka gastronoomilisel koodil. Vähemalt osa Saja Aakri Metsa asukaid jaguneb dieetide põhjal: Puhh ja mesi, Notsu ja tõrud, Iiah ja ohakad ning Tiiger ja kalamaksa õli. Täpselt ei ole teada, mida söövad Jänes, tema sõbrad ja sugulased, Christopher Robin ning Kängu ja Ruu. Võib küll leida teatavaid viiteid kondenspiimale, ent siiski ei ole selgelt väljendatud, mida nood tegelased just täpselt söövad.