Lugu sellest, kuidas ma Barthes’i tekstianalüüsi meetodil
“Alice Imedemaal” analüüsida püüdsin

Liisa Sõmersalu

Teoses “S/Z” teeb Roland Barthes tekstianalüüsi Balzac’i novelli “Sarrazine” põhjal. Meetodi eesmärgiks pole kirjeldada teksti struktuuri, vaid keskenduda tähistamisprotsessile, ja selgitada, kuidas antud teksti vastu võetakse. Sellist analüüsi tuleks teostada aste-astmelt: Esiteks, lugedes teksti nii aeglaselt kui vaja, et leida koodid, mis muudavad tähendused võimalikuks. Teiseks tuleks tekst jaotada fragmentideks, leksiateks- lugemisühikuteks, mille pikkus kõigub tavaliselt ühest sõnast kolme- nelja lauseni. Jaotus on meelevaldne ning puhtalt empiiriline ning selle eesmärgiks on analüüsiprotsessi hõlbustamine. Igal leksial võib olla mitu tähendust. Analüüsimisel ei looda teksti üldist struktuuri, järgitakse lugemise käigus toimuvat strukturatsiooni.

“Sarrazine’i” analüüsides, eristas Barthes viit koodi, mis põimusid ning muutusid tekstis üksteiseks. Need olid:

  1. Hermeneutiline kood (HER)- tõe otsimise kood. Moodustatakse küsimus või mõistatus ning juhatatakse (võimalik ka mõningane viivitus) ka selle lahenduseni.
  2. Prohereetiline ehk tegevuse kood (TEG)- kindlustab selle, et loeme novelli kui narratiivi. Tegevuste jada.
  3. Kultuuriline ehk referentsiaalne kood (KUL)- viitavad üldistele kultuurilistele teadmistele, ühiskonna reeglitele, normidele. Siia alla kuuluvad ka näiteks teaduslik kood, kronoloogiline kood (KRON) (viidatakse aja kulgemisele, nt. kellaajad, kuupäevad), retooriline kood (RET) (nt. kokkuvõtmine).
  4. Sümboolne väli (SÜM)- ülekantud, kaudsed tähendused, sümboolika (nt. surma sümboolika).
  5. Seemid (SEM)- tähenduse vilksatus, teksti väikseim sisuline ühik, nt. “rikkus”.

Kaks esimest on iseloomulikud traditsioonilisele teksti süþeele, ülejäänud on avatud tekstile omased. Tekstis toimub koodide põimumine ja lugemisel ei saa ühtki neist eelistada.

Mina lugesin Lewis Carroll’i “Alice Imedemaal” esimest peatükki ning proovisin rakendada Barthes’i tekstianalüüsi meetodit. Enese laituseks pean mainima, et teksti leksiateks jaotamine ei toimunud järjest, vaid valikuliselt, eelistades neid lugemisühikuid, kus koodid olid selgesti eristatavad. Siiski üritasin järgida sündmuste loogilist kulgu, püüdes nii vältida analüüsi mõttetuks muutumist. Tulemus on selline:

 

  1. KÜÜLIKUAUGUST ALLA-

    *RET. pealkiri annab teada, mis juhtuma hakkab.

  2. Nüüd ta siis arutas (nii hästi-halvasti kui suutis, sest päeva kuumus tegi ta kangesti uniseks ja roiuks), kas lõbu, mida saaks karikakrapärja punumisest, kaaluks üles püstitõusmise ja karikakarde noppimise vaeva- kui äkitselt jooksis üsna ta juurest mööda valge roosasilmaline küülik.

    *TEG. arutlemine1

    **SÜM. dilemma lõbu/vaev

    ***SEM. uni.

  3. Ent kui küülik koguni võttis vestitaskust kella, heitis sellele pilgu ja ruttas edasi, siis hüppas Alice jalule, sest talle sähvatas meelde, et ta polnud veel kunagi näinud küülikut, kel olnuks vestitasku- või kell, mida vestitaskust välja võetakse.

    *TEG. meelde tulemine1

    **KUL. reeglina pole olemas jänest, kellel oleks vestitasku ja kell.

  4. Ning Alice jooksis uudishimu-uhal üle põllu küülikule järele…

    *TEG. jälitamine1

    **SÜM. põld- tegevus toimub õues

    ***SEM. uudishimulikkus.

  5. Alice hüppas ta kannul august sisse, hetkegi kaalumata, kuidas ta küll sealt jälle välja saab.

    *TEG. jälitamine2

    **SEM. uljus, hulljulgus (pole teada, kuidas tagasi saab).

  6. Alla, alla, alla.

    *TEG. langemine

    **SÜM horisontaalne liikumine ülevalt alla.

  7. “Ei tea, mitu miili ma olen selle ajaga langenud?” arutles Alice valjusti.

    *TEG. arutlemine2

    **HER. küsimus1: kui pikk on olnud langemine?

  8. Ta tundis, et jääb tukkuma, ja hakkas just unes nägema, et jalutab Dinah’ga käsikäes ja küsib talt ülitõsiselt: “Kuule Dinah, ütle mulle tõtt: oled sa kunagi nahkhiirt söönud?”,

    *TEG. tukkumine

    **SEM. uni

    ***HER. küsimus2: kas kassid söövad nahkhiiri?

  9. kui ta äkki müts! ja põnts! maandus okste ja kuivade lehtede hunnikule ja langemine oli läbi.

    *TEG. maandumine, langemise lõpp

    **SÜM. onomatopoeetilised helid annavad ettekujutuse, milline võis kukkumine välja näha.

  10. Alice oli lausa küüliku kannul, kui see ümber nurga pööras, aga samas polnud küülikut enam näha.

    *TEG. jälitamine3

  11. Ta leidis enda pikast madalast hallist, mida valgustas rida laest rippuvaid lampe. *TEG. leidmine1

    **SÜM. hall, mida valgustasid lambis- tegevus kandunud siseruumi.

  12. Äkitselt märkas ta lauda, mis oli üleni paksust klaasist.

    *TEG. märkamine1

  13. Teisel ringkäigul aga sattus Alice madalale eesriidele, mida ta enne polnud märganud,

    *TEG märkamine2

  14. Alice avas ukse ja leidis, et uks viis väikesesse koridori, mis polnud rotiaugust laiem.

    *TEG. leidmine2

    **SÜM koridori võrdlus rotiauguga annab ettekujutuse selle suurusest.

  15. Kuid seekord leidis ta laualt väikese pudeli (“mida siin enne kindlasti ei olnud,” ütles Alice), ja ümber pudeli kaela oli seotud pabeririba, mille peal olid ilusasti suurte tähtedega trükitud sõnad “JOO MIND”.

    *TEG. leidmine3

    **KRON. viitab varasemale ajale, mil pudelit laual polnud

    ***SÜM. ahvatlus, üleskutse joomisele.

  16. “Ei,” mõtles ta, “enne ma vaatan, kas seal seisab, et see on MÜRK, või mitte.” *TEG arutlemine3

    **HER. järele uurimine: kas kõlbab juua, või mitte.

  17. Sest Alice oli lugenud hulga ilusaid väikesi jutte lastest, kes põlesid ära või said kiskjate roaks või kellega juhtus muid ebameeldivaid asju, kõik sellepärast, et nad kuidagi ei pidanud meeles lihtsaid reegleid, mida nende sõbrad olid neile õpetanud, nagu näiteks, et tulipunane roop kõrvetab, kui seda kaua käes hoida, ning et kui noaga väga sügavale sõrme lõigata, siis jookseb sõrm harilikult verd, ja Alice polnud iial unustanud, et kui juua palju pudelist, mille peal seisab “MÜRK”, on peaaegu kindel, et kõht läheb varem või hiljem korrast ära.

    *KUL. Alice on teadlik ennastkahjustavate tegevuste tagajärgedest, seda teada saanud raamatutest. Käitumisreeglid.

    **SÜM. “MÜRK”= kõhuvalu

    ***SEM tarku, teadlikkus, ettevaatlikkus.

  18. “Mis imelik tunne!” hüüdis Alice, “ma lähen vist kokku nagu pikksilm.” Ja nõnda oligi.

    *TEG1 hüüdmine

    **TEG2 kahanemine

    ***SÜM. võrdlus pikksilmaga.

  19. Ta oli sellepärast natuke kõhevil, “sest lugu võib lõppeda sellega, saad aru,” ütles Alice iseendale, “et ma saan täitsa otsa nagu küünal. Huvitav, missugune ma siis oleksin?”

    *TEG. kõhevil olemine

    **SÜM. haihtumine (küünlaga võrdlemine)

    ***HER. küsimus3: milline oleks Alice, kui teda enam ei oleks?

  20. Kui ta ukse juurde läks, meenus talle, et ta oli unustanud väikese kuldse võtme kaasa võtmata, ja kui ta laua juurde seda võtma läks, selgus, et ta ei ulatanud selle ligigi.

    *TEG. meelde tulemine2

    **SEM. hajameelsus.

  21. Samas silmas ta laua all põrandal väikest klaaslaegast.

    *TEG.märkamine3

  22. Ta avas laeka ja leidis sellest tillukese koogi, mille peale olid rosinatest ilusasti laotud sõnad “SÖÖ MIND”.

    *TEG1 avamine

    **TEG2 leidmine4

    ***SÜM ahvatlus, üleskutse söömisele.

  23. Ta sõi tükikese kooki ja päris endalt ärevuses: “Kumbapidi? Kumbapidi?”

    *TEG. söömine

    **HER. küsimus4: kus suunas toimub muutus?

    ***SEM. ärevus

  24. Muidugi, nõnda see ju harilikult ongi, kui kooki süüakse, kuid Alice oli juba harjunud ootama aina ebaharilikke asju, nii et tundus olevat õige hall ja loll, kui elu peaks jätkuma tavalist rada.

*KUL. tavapärasus

**SEM. harjumus.

Selline meetod aitas mul aru saada ühe lause võimalikust mitmetähenduslikkusest, mis pealiskaudsel lugemisel jääks märkamatuks. Laste raamatut on tema primitiivsuse ja sümbolite vähesuse tõttu natuke kehv põhjalikult analüüsida, kuid algajale piisab sellest tekstianalüüsi põhiolemuse mõistmiseks täiesti.

Kasutatud kirjandus:

Barthes, R. (2000) S/Z. Blackwell Publishers, New York

Carroll, L. (1971) Alice Imedemaal. “Eesti Raamat”, Tallinn

Tagasi