Lugu sellest, kuidas ma Barthes�i tekstianal��si meetodil
�Alice Imedemaal� anal��sida p��dsin

Liisa S�mersalu

Teoses �S/Z� teeb Roland Barthes tekstianal��si Balzac�i novelli �Sarrazine� p�hjal. Meetodi eesm�rgiks pole kirjeldada teksti struktuuri, vaid keskenduda t�histamisprotsessile, ja selgitada, kuidas antud teksti vastu v�etakse. Sellist anal��si tuleks teostada aste-astmelt: Esiteks, lugedes teksti nii aeglaselt kui vaja, et leida koodid, mis muudavad t�hendused v�imalikuks. Teiseks tuleks tekst jaotada fragmentideks, leksiateks- lugemis�hikuteks, mille pikkus k�igub tavaliselt �hest s�nast kolme- nelja lauseni. Jaotus on meelevaldne ning puhtalt empiiriline ning selle eesm�rgiks on anal��siprotsessi h�lbustamine. Igal leksial v�ib olla mitu t�hendust. Anal��simisel ei looda teksti �ldist struktuuri, j�rgitakse lugemise k�igus toimuvat strukturatsiooni.

�Sarrazine�i� anal��sides, eristas Barthes viit koodi, mis p�imusid ning muutusid tekstis �ksteiseks. Need olid:

1. Hermeneutiline kood (HER)- t�e otsimise kood. Moodustatakse k�simus v�i m�istatus ning juhatatakse (v�imalik ka m�ningane viivitus) ka selle lahenduseni.
2. Prohereetiline ehk tegevuse kood (TEG)- kindlustab selle, et loeme novelli kui narratiivi. Tegevuste jada.
3. Kultuuriline ehk referentsiaalne kood (KUL)- viitavad �ldistele kultuurilistele teadmistele, �hiskonna reeglitele, normidele. Siia alla kuuluvad ka n�iteks teaduslik kood, kronoloogiline kood (KRON) (viidatakse aja kulgemisele, nt. kellaajad, kuup�evad), retooriline kood (RET) (nt. kokkuv�tmine).
4. S�mboolne v�li (S�M)- �lekantud, kaudsed t�hendused, s�mboolika (nt. surma s�mboolika).
5. Seemid (SEM)- t�henduse vilksatus, teksti v�ikseim sisuline �hik, nt. �rikkus�.

Kaks esimest on iseloomulikud traditsioonilisele teksti s��eele, �lej��nud on avatud tekstile omased. Tekstis toimub koodide p�imumine ja lugemisel ei saa �htki neist eelistada.

Mina lugesin Lewis Carroll�i �Alice Imedemaal� esimest peat�kki ning proovisin rakendada Barthes�i tekstianal��si meetodit. Enese laituseks pean mainima, et teksti leksiateks jaotamine ei toimunud j�rjest, vaid valikuliselt, eelistades neid lugemis�hikuid, kus koodid olid selgesti eristatavad. Siiski �ritasin j�rgida s�ndmuste loogilist kulgu, p��des nii v�ltida anal��si m�ttetuks muutumist. Tulemus on selline:

 

1. K��LIKUAUGUST ALLA-

   *RET. pealkiri annab teada, mis juhtuma hakkab.

2. N��d ta siis arutas (nii h�sti-halvasti kui suutis, sest p�eva kuumus tegi ta kangesti uniseks ja roiuks), kas l�bu, mida saaks karikakrap�rja punumisest, kaaluks �les p�stit�usmise ja karikakarde noppimise vaeva- kui �kitselt jooksis �sna ta juurest m��da valge roosasilmaline k��lik.

   *TEG. arutlemine1

   **S�M. dilemma l�bu/vaev

   ***SEM. uni.

3. Ent kui k��lik koguni v�ttis vestitaskust kella, heitis sellele pilgu ja ruttas edasi, siis h�ppas Alice jalule, sest talle s�hvatas meelde, et ta polnud veel kunagi n�inud k��likut, kel olnuks vestitasku- v�i kell, mida vestitaskust v�lja v�etakse.

   *TEG. meelde tulemine1

   **KUL. reeglina pole olemas j�nest, kellel oleks vestitasku ja kell.

4. Ning Alice jooksis uudishimu-uhal �le p�llu k��likule j�rele�

   *TEG. j�litamine1

   **S�M. p�ld- tegevus toimub �ues

   ***SEM. uudishimulikkus.

5. Alice h�ppas ta kannul august sisse, hetkegi kaalumata, kuidas ta k�ll sealt j�lle v�lja saab.

   *TEG. j�litamine2

   **SEM. uljus, hulljulgus (pole teada, kuidas tagasi saab).

6. Alla, alla, alla.

   *TEG. langemine

   **S�M horisontaalne liikumine �levalt alla.

7. �Ei tea, mitu miili ma olen selle ajaga langenud?� arutles Alice valjusti.

   *TEG. arutlemine2

   **HER. k�simus1: kui pikk on olnud langemine?

8. Ta tundis, et j��b tukkuma, ja hakkas just unes n�gema, et jalutab Dinah�ga k�sik�es ja k�sib talt �lit�siselt: �Kuule Dinah, �tle mulle t�tt: oled sa kunagi nahkhiirt s��nud?�,

   *TEG. tukkumine

   **SEM. uni

   ***HER. k�simus2: kas kassid s��vad nahkhiiri?

9. kui ta �kki m�ts! ja p�nts! maandus okste ja kuivade lehtede hunnikule ja langemine oli l�bi.

   *TEG. maandumine, langemise l�pp

   **S�M. onomatopoeetilised helid annavad ettekujutuse, milline v�is kukkumine v�lja n�ha.

10. Alice oli lausa k��liku kannul, kui see �mber nurga p��ras, aga samas polnud k��likut enam n�ha.

    *TEG. j�litamine3

11. Ta leidis enda pikast madalast hallist, mida valgustas rida laest rippuvaid lampe. *TEG. leidmine1

    **S�M. hall, mida valgustasid lambis- tegevus kandunud siseruumi.

12. �kitselt m�rkas ta lauda, mis oli �leni paksust klaasist.

    *TEG. m�rkamine1

13. Teisel ringk�igul aga sattus Alice madalale eesriidele, mida ta enne polnud m�rganud,

    *TEG m�rkamine2

14. Alice avas ukse ja leidis, et uks viis v�ikesesse koridori, mis polnud rotiaugust laiem.

    *TEG. leidmine2

    **S�M koridori v�rdlus rotiauguga annab ettekujutuse selle suurusest.

15. Kuid seekord leidis ta laualt v�ikese pudeli (�mida siin enne kindlasti ei olnud,� �tles Alice), ja �mber pudeli kaela oli seotud pabeririba, mille peal olid ilusasti suurte t�htedega tr�kitud s�nad �JOO MIND�.

    *TEG. leidmine3

    **KRON. viitab varasemale ajale, mil pudelit laual polnud

    ***S�M. ahvatlus, �leskutse joomisele.

16. �Ei,� m�tles ta, �enne ma vaatan, kas seal seisab, et see on M�RK, v�i mitte.� *TEG arutlemine3

    **HER. j�rele uurimine: kas k�lbab juua, v�i mitte.

17. Sest Alice oli lugenud hulga ilusaid v�ikesi jutte lastest, kes p�lesid �ra v�i said kiskjate roaks v�i kellega juhtus muid ebameeldivaid asju, k�ik sellep�rast, et nad kuidagi ei pidanud meeles lihtsaid reegleid, mida nende s�brad olid neile �petanud, nagu n�iteks, et tulipunane roop k�rvetab, kui seda kaua k�es hoida, ning et kui noaga v�ga s�gavale s�rme l�igata, siis jookseb s�rm harilikult verd, ja Alice polnud iial unustanud, et kui juua palju pudelist, mille peal seisab �M�RK�, on peaaegu kindel, et k�ht l�heb varem v�i hiljem korrast �ra.

    *KUL. Alice on teadlik ennastkahjustavate tegevuste tagaj�rgedest, seda teada saanud raamatutest. K�itumisreeglid.

    **S�M. �M�RK�= k�huvalu

    ***SEM tarku, teadlikkus, ettevaatlikkus.

18. �Mis imelik tunne!� h��dis Alice, �ma l�hen vist kokku nagu pikksilm.� Ja n�nda oligi.

    *TEG₁ h��dmine

    **TEG₂ kahanemine

    ***S�M. v�rdlus pikksilmaga.

19. Ta oli sellep�rast natuke k�hevil, �sest lugu v�ib l�ppeda sellega, saad aru,� �tles Alice iseendale, �et ma saan t�itsa otsa nagu k��nal. Huvitav, missugune ma siis oleksin?�

    *TEG. k�hevil olemine

    **S�M. haihtumine (k��nlaga v�rdlemine)

    ***HER. k�simus3: milline oleks Alice, kui teda enam ei oleks?

20. Kui ta ukse juurde l�ks, meenus talle, et ta oli unustanud v�ikese kuldse v�tme kaasa v�tmata, ja kui ta laua juurde seda v�tma l�ks, selgus, et ta ei ulatanud selle ligigi.

    *TEG. meelde tulemine2

    **SEM. hajameelsus.

21. Samas silmas ta laua all p�randal v�ikest klaaslaegast.

    *TEG.m�rkamine3

22. Ta avas laeka ja leidis sellest tillukese koogi, mille peale olid rosinatest ilusasti laotud s�nad �S�� MIND�.

    *TEG₁ avamine

    **TEG₂ leidmine4

    ***S�M ahvatlus, �leskutse s��misele.

23. Ta s�i t�kikese kooki ja p�ris endalt �revuses: �Kumbapidi? Kumbapidi?�

    *TEG. s��mine

    **HER. k�simus4: kus suunas toimub muutus?

    ***SEM. �revus

24. Muidugi, n�nda see ju harilikult ongi, kui kooki s��akse, kuid Alice oli juba harjunud ootama aina ebaharilikke asju, nii et tundus olevat �ige hall ja loll, kui elu peaks j�tkuma tavalist rada.

*KUL. tavap�rasus

**SEM. harjumus.

Selline meetod aitas mul aru saada �he lause v�imalikust mitmet�henduslikkusest, mis pealiskaudsel lugemisel j��ks m�rkamatuks. Laste raamatut on tema primitiivsuse ja s�mbolite v�hesuse t�ttu natuke kehv p�hjalikult anal��sida, kuid algajale piisab sellest tekstianal��si p�hiolemuse m�istmiseks t�iesti.

Kasutatud kirjandus:

Barthes, R. (2000) S/Z. Blackwell Publishers, New York

Carroll, L. (1971) Alice Imedemaal. �Eesti Raamat�, Tallinn

Tagasi