Thomas Sebeok. Märgid: Sissejuhatus semiootikasse

Märkide kuue põhiliigi tüpoloogia, mis peegeldab kõige sagedamini identifitseeritud ja semiootikute poolt levinumalt kasutatud märkide tüüpe.

Need, mida tegelikult klassifitseeritakse, pole märgid, vaid täpsemalt öeldes märkide aspektid. Hierarhiline printsiip on omane igat liiki märgi arhitektuuris.

Märk on nimetatud aspekti järgi, mis on ülekaalus.

SIGNAAL

Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni. Vastuvõtja võib olla kas masin või organism.

Signaale tuleb eristada mitte-signaalidest ja märkidest. Füüsiline e tehnoloogiline signaali mõiste tuleb eristada humanitaar- ja sotsiaalteadustes ülekaalus olevast puhtsemiootilisest kontseptsioonist.

Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile.

Hüüe "Mine!" või alternatiivselt püstolilask (kokkuleppeline vabastaja vs mehhaaniline päästik). Loomsuhtluses oluline.

SÜMPTOM

Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Mõlemal terminil on tugevad arstiteadusikud kaastähendused.

Sümptomite eripära, et nende märgitsetus (denotata) on üldiselt adressandi (so patsiendi -- "subjektiivsed sümptomid"( ja adressaadi (so arsti --"obj. sümptomid") jaoks erinevad.

Semiootika kui üks kolmest kreeka meditsiini harust. Sümptomid üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid.

Esinevad nii paradigmaatilistes süsteemides kui süntagmaatilistes ahelates (aktuaalne süntagma -- kimp sümptomeid, mida esitatakse üheaegsele nt inimkeha erinevates ja temporaalne -- samast allikast, kuid ajateljel kehtestatud järjestikuste intervallidega sissejuhitud informatsioon (loomaaedades ekskremendi auditiivne kontroll)).

IKOON

Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh.

Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus.

Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata. Mona Lisa, tema portree, reproduktsioon, foto -- ajaline, diakrooniline järgnevus. Kuid Peirce´i definitsioon ei nõua mingisuguse kronoloogilise prioriteedi kohustust vaid kõneleb vaid "ühtsusest mõnes omaduses". Paavsti foto enne, siis päris paavst kui foto ikooniline märk.

Peadpööritav regressiooni probleem: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline märk, kui tema kui tähistaja ja tema ema kui märgitsetava vahel on topoloogiline sarnasus. Samuti võib väike tüdruk samamoodi, kuigi vähemal määral olla ikooniliseks märgiks oma isast, igast oma järeltulijast, kõigist sugulastest ja edasi veel kõigist imetajatest, kõigist selgroogsetest jne jne lõputus retrogressioonis veelgi üldisemate märgitsetavate poole.

Loomakäitumises rohkesti ikoonsuse näiteid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid kanaleid -- keemilisi, auditiivseid või visuaalseid. Sipelga häireaine -- kui oht hetkeline, raugeb signaali vallandunud feromooni kogus kiiresti, vastupidi -- aine levib. Varieerub analoogilises proportsioonis ohustiimuli kasvamise või nõrgenemisega.

INDEKS

Peirce: "need, mille seos oma objektiga seisneb nende vastavuses faktile". Tähistaja on piirnev/külgnev tähistatavaga või on selle näidis. Põhjanael kui põhjapooluse indeks. Opositsioonis terminiga sarnasus.

Loomade jäljed on indeksilised märgid.

Linnud Indicator indicator -- meejuhatajad, viitavad siristamisega. Mesilaste tants (Frish).

SÜMBOL

Kokkuleppeline seos -- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist, tunnus "intentsionaalsus" (kavatsuslikkus) eristab teda nimest. Pinge. Nimi on ekstensionaalne, mõiste maht oluline. Sümboli puhul sisu. Frege tähendus ja osutus. Napoleon ekstensionaal, variandid intensionaalid.

Kõige enam kuritarvitatud termin. Hulk olulisi sümboli alaliike: allegooria, märk, kaubamärk, deviis (heraldikas), embleem, ametitunnused, tähis. Vähe uuritud ja korralikult defineerimata.

Sümbolid tunnistatakse sageli olevat inimolendite eksklusiivne omand, kuid kahtlemata omavad neid ka loomad (kui meelevaldseid märke). Sabatöö meelevaldsus koertel, kassidel ja hobustel. Lihasööjad putukad, kus isane pakub emasele enne paaritumist tühja õhupalli lootuses ise terveks jääda.

NIMI

Märk, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Indiviididele, keda märgitsetakse mingi pärisnimega, ei omistata mingit ühist omadust, va fakt, et nad kõik reageerivad sellele nimele. Nimetused on samastajateks (identifiors) kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. Inimindiviide identifitseeritakse verbaalselt tõendatavate nimekandjatega (namors) nt isikunimi või ainukordne isikukood ning hulga mitteverbaalsete indikaatoritega (millede abil võib surnukeha ära tunda).

Kõik loomad levitavad stabiilset "samastajate" voogu. Ainuisikustamine. Kui partner puudub, teeb äänud lind helisid, mida tavaliselt peetakse partneri omadeks. Tulemuseks on, et partner tuleb tagasi, justkui kutsutaks teda nimepidi. Vaala individuaalseid klõpsatusjärgnevusi peetakse isegi "signatuurideks".