|
Semiootika (Peirce) |
Semioloogia (Saussure) |
Teooria |
Filosoofiline, normatiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust |
Deskriptiivne, üldlingvistiline Baseerub
loomulikul keelel |
Põhilised uurimisvaldkonnad |
loogika, matemaatika, loogikakeskne
inglise kõnekeel |
Loom.keeled, kirjandus, legendid,
(keelekeskne) |
Märgisuhe |
Märk kui triaad Uuritakse isoleeritud märke kui objektide denotatsiooni
vahendeid, subjekt-objekt suhete
plaanis |
Märk kui diaad Vaadeldakse subjekt-subjekt kommunikatiivsete suhete plaanis, mitte
isoleeritult, vaid keele struktuuri moodustavate omavaheliste suhete
plaanis |
Lingv. märgid on suvalised |
lisanduvad ka "loomul. Märgid" — ikoon, indeks |
kuid on hädavajalikud kõnelejatele (Benveniste) |
Arusaamine signifikatsiooni praktikast |
pidevalt kestev, homogeenne, analoogiline v. amorfne; semioosis |
Diskreetne, suhteline, sümboolne; Keel |
Märgi "objektide" ontoloogia |
Eksistents on eeldatud |
pole "antud",
vaid determineeritud lingv. suhtega |
Arusaamine märgi haaramisest |
Pragmaatiline, järeldatav, "konstruktivistlik" |
Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine |
Empiirilise ego v. subjekti epistemoloogia |
Sisaldub semiootilises analüüsis |
Eeldatav, kuid ei sisaldu
semioloogilises analüüsis |