LINGVISTILINE STRUKTURALISM
Saussure�i l�pulause: Lingvistika ainukeseks ja t�eliseks objektiks on keel, mida vaadeldakse iseendas ja enda jaoks. (Mis ei ole tema oma, sai aga lingv. strukturalismi lipukirjaks)
�hisjooned
1. vastandatus noorgrammatikutele
2. keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri
3. keele s�nkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse p�hi�lesanne
4. p��d uurida ja kirjeldada keelen�htusi kui erilist n�htust
5. lingv. anal��si formaliseerimine, obj. anal��si- ja kirjeldusmeetodite otsingud
6. keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi m�iste
Struktuuri m�iste t��tati v�lja eelk�ige Trubetzkoy t��des. 20-30ndatel v�rdsustati osaliselt struktuuri ja s�steemi. Seos ka saksa terminiga Gestalt � struktuur kui puhas vorm.
Glossemaatikute jaoks on struktuur (kui semiootilise s�steemi abstraktsioon) eelk�ige puhta vormi ja puhaste suhete n�htus. Hjelmslevi jaoks oli eriti oluline Carnapi avaldamata v�ide, et "iga teaduslik v�ide peab olema v�ide suhete kohta ja ei eelda seega nendes suhetes osalevate elementide teadmist v�i kirjeldamist". �ldine semiootiline teooria.
Prahalased vaatlesid struktuuri kui keele ja tema osadevaheliste seoste organiseerimise vormi. Keele ja keelev�lise tegelikkuse suhe on �ks keskseid. Keelesotsioloogia k�simused.
Erinev on ka suhtumine dihhotoomiasse keel�k�ne.
Ameerika deskriptivistid ja Londoni koolkond suhtuvad �ldse eitavalt taolisesse probleemi p�stitamisse
PLK, glossemaatikud ja Genfi koolkond annavad oma t�lgenduse.
Meetod. Deskriptivistidel ja glossemaatikutel on keeleteadus eelk�ige keele kirjeldamise ja anal��si teooria. Londoni koolkond ja eriti PLK p��avad keelestruktuuri kui niisuguse kirjeldamise ja interpretatsiooni k�rval anda ka keele ja keelev�lise tegelikkuse suhete anal��s � funktsionalism.
Praha lingv. koolkond 1926 (funktsionaalne strukturalism)
N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius, B.Trnka, V.Skalicka, J.Vachek.
Teesid 1929
P�hiideed
� keel on funkts. s�steem, st. v�ljendusvahendite s�steem, mis teenib mingit kindlat eesm�rki � iga keelen�htust on vaja vaadelda funkts. ja teleoloogilisest vaatepunktidest
� fonoloogiliste el-de materiaalne sisu on v�hemoluline, kui nende s�steemisisesed seosed.
4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased varasele perioodile (Thomas Winneri j�rgi):
1. Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri. Struktuuri m�iste on v�etud Saussure'lt ja �mbert��tatud Trubetzkoy ja Jakobsoni foneemika p�hjal.
2. Poeetiline keel kui funktsioon, mis on orienteeritud teatud eesm�rgile <teleoloogilisus>. See kontseptsioon l�htub vene formalistidest. T�iendasid � kogu inimtegevuse pol�funktsionaalsus.
3. Vene formalistide kirjandusteose immanentsusprintsiibi t�iendamine vajadusega anal��sida ka kirjandusv�liseid struktuure.
4. S�nkroonia ja diakroonia l�hendamine teineteisele. R�hk pannakse struktuuri ja protsessi �htsusele.
Jan Mukařovsky artiklis Strukturalismist (1946):
K�ige tihedamalt on kunsti strukturaalne teooria seotud lingvistikaga (PLK m�istes):
- fonoloogia arenguga n�itas lingvistika kirjandusteooriale k�tte tee s�nalise kirjandusteose helilise k�lje uurimisele
- funktsioonide anal��s avas uued perspektiivid poeetilise keele stilistika uurimiseks
- keele m�rgilise iseloomu r�hutamine tegi v�imalikuks kirjandusteose m�rgina m�istmise
Gestalt kui "vormimoodustis" erineb struktuuri m�istest kunstis, mille spetsiifikaks on tema elementide vahelised seosed, mis on oma olemuselt d�naamilised. Igal elemendil on oma �htsuses see v�i teine tervikuga seotud funktsiooni.
Strukturaalse esteetika olemus ja eesm�rk on p��d luua kunsti v�rdleva semioloogia s�steem ja meetod.
Iga inimtegevus on kolmek�lgne, 3 p�hifunktsiooni:
- praktiline
- teoreetiline esemed kui vahendid
- esteetiline esemed on eesm�rgiks
Esteetilise funktsiooni koht teiste funktsioonide seas 1942
Puhtfenomenoloogiline t�poloogia
Vahetud f-d (m�rgid kui instrumendid)
M�rgilised f-d (m�rk-objekt)
Objektiivsed
Praktilised
S�mboolne
P�hitunnus � tehelikkus, suhted m�rgi ja tema poolt t�histatava eseme vahel
Subjektiivsed
Teoreetiline
Loob tegelikkuse summeeritud kujundi
Esteetiline
Muudab m�rgiks k�ik, mida puudutab. �htne suhtumine tegelikkusesse