LINGVISTILINE STRUKTURALISM

Saussure�i l�pulause: Lingvistika ainukeseks ja t�eliseks objektiks on keel, mida vaadeldakse iseendas ja enda jaoks. (Mis ei ole tema oma, sai aga lingv. strukturalismi lipukirjaks)

�hisjooned

1. vastandatus noorgrammatikutele

2. keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri

3. keele s�nkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse p�hi�lesanne

4. p��d uurida ja kirjeldada keelen�htusi kui erilist n�htust

5. lingv. anal��si formaliseerimine, obj. anal��si- ja kirjeldusmeetodite otsingud

6. keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi m�iste

Struktuuri m�iste t��tati v�lja eelk�ige Trubetzkoy t��des. 20-30ndatel v�rdsustati osaliselt struktuuri ja s�steemi. Seos ka saksa terminiga Gestalt � struktuur kui puhas vorm.

Glossemaatikute jaoks on struktuur (kui semiootilise s�steemi abstraktsioon) eelk�ige puhta vormi ja puhaste suhete n�htus. Hjelmslevi jaoks oli eriti oluline Carnapi avaldamata v�ide, et "iga teaduslik v�ide peab olema v�ide suhete kohta ja ei eelda seega nendes suhetes osalevate elementide teadmist v�i kirjeldamist". �ldine semiootiline teooria.

Prahalased vaatlesid struktuuri kui keele ja tema osadevaheliste seoste organiseerimise vormi. Keele ja keelev�lise tegelikkuse suhe on �ks keskseid. Keelesotsioloogia k�simused.

Erinev on ka suhtumine dihhotoomiasse keel�k�ne.

Ameerika deskriptivistid ja Londoni koolkond suhtuvad �ldse eitavalt taolisesse probleemi p�stitamisse

PLK, glossemaatikud ja Genfi koolkond annavad oma t�lgenduse.

Meetod. Deskriptivistidel ja glossemaatikutel on keeleteadus eelk�ige keele kirjeldamise ja anal��si teooria. Londoni koolkond ja eriti PLK p��avad keelestruktuuri kui niisuguse kirjeldamise ja interpretatsiooni k�rval anda ka keele ja keelev�lise tegelikkuse suhete anal��s � funktsionalism.

Praha lingv. koolkond 1926 (funktsionaalne strukturalism)

N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius, B.Trnka, V.Skalicka, J.Vachek.

Teesid 1929

P�hiideed

� keel on funkts. s�steem, st. v�ljendusvahendite s�steem, mis teenib mingit kindlat eesm�rki � iga keelen�htust on vaja vaadelda funkts. ja teleoloogilisest vaatepunktidest

� fonoloogiliste el-de materiaalne sisu on v�hemoluline, kui nende s�steemisisesed seosed.

4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased varasele perioodile (Thomas Winneri j�rgi):

1. Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri. Struktuuri m�iste on v�etud Saussure'lt ja �mbert��tatud Trubetzkoy ja Jakobsoni foneemika p�hjal.

2. Poeetiline keel kui funktsioon, mis on orienteeritud teatud eesm�rgile <teleoloogilisus>. See kontseptsioon l�htub vene formalistidest. T�iendasid � kogu inimtegevuse pol�funktsionaalsus.

3. Vene formalistide kirjandusteose immanentsusprintsiibi t�iendamine vajadusega anal��sida ka kirjandusv�liseid struktuure.

4. S�nkroonia ja diakroonia l�hendamine teineteisele. R�hk pannakse struktuuri ja protsessi �htsusele.

Jan Mukařovsky artiklis Strukturalismist (1946):

K�ige tihedamalt on kunsti strukturaalne teooria seotud lingvistikaga (PLK m�istes):

• fonoloogia arenguga n�itas lingvistika kirjandusteooriale k�tte tee s�nalise kirjandusteose helilise k�lje uurimisele
• funktsioonide anal��s avas uued perspektiivid poeetilise keele stilistika uurimiseks
• keele m�rgilise iseloomu r�hutamine tegi v�imalikuks kirjandusteose m�rgina m�istmise

Gestalt kui "vormimoodustis" erineb struktuuri m�istest kunstis, mille spetsiifikaks on tema elementide vahelised seosed, mis on oma olemuselt d�naamilised. Igal elemendil on oma �htsuses see v�i teine tervikuga seotud funktsiooni.

Strukturaalse esteetika olemus ja eesm�rk on p��d luua kunsti v�rdleva semioloogia s�steem ja meetod.

Iga inimtegevus on kolmek�lgne, 3 p�hifunktsiooni:

• praktiline
• teoreetiline esemed kui vahendid
• esteetiline esemed on eesm�rgiks

Esteetilise funktsiooni koht teiste funktsioonide seas 1942

Puhtfenomenoloogiline t�poloogia

	Vahetud f-d (m�rgid kui instrumendid)	M�rgilised f-d (m�rk-objekt)
Objektiivsed	Praktilised	S�mboolne P�hitunnus � tehelikkus, suhted m�rgi ja tema poolt t�histatava eseme vahel
Subjektiivsed	Teoreetiline Loob tegelikkuse summeeritud kujundi	Esteetiline Muudab m�rgiks k�ik, mida puudutab. �htne suhtumine tegelikkusesse

Tagasi