Sergei Kozlovi teose
"Lugu sellest, kuidas siil ja karupoeg hundi ära päästsid"
analüüs Tzvetan Todorovi meetodil

Triin Iher

Todorovi meetod — ilukirjandusliku teose tegevustiku peamiste punktide ülesleidmine, järjestamine ning sümbolilisele kujule viimine — rakendub Kozlovi raamatu puhul imehästi, kuna selles on tõesti võimalik välja tuua üks selge põhiline süeeliin, ning ka tegevus on kenasti kronoloogilises järjestuses. Niisugust raamatut analüüsides võib meetodist asjalik muljegi tekkida.

Et meetod analüüsi esimese etapi (ehk sisu kokkuvõtte tegemise) jaoks mingeid objektiivseid kriteeriume ei kehtesta, siis otse loomulikult võivad erinevad inimesed selle meetodiga töötades saada sootuks erinevaid tulemusi. Minu tagasihoidlik sisukokkuvõte sümbolilisel kujul, ning pärast ka lahtiseletatuna, on selline:

XA + XB + (Y – A + Z – A /noo/l Y – B eiX + Z – B eiX)arvX /nool/ XB! +
Xlend ‚ + maa + YZpäämaa + YZlendV + YZpääX /nool/ (Y – B – eiX + Z – B – eiX) + XA + X – B

X = hunt
A = kõrvad kasvavad
B = õnnetu
Y = karupoeg
Z = siil
arv = arvama
ei = ilma
lend = lendama
/nool/ = peaks olema noole kujutis, aga ma ei suutnud seda siia tekitada
V = vabatahtlikult, omal algatusel
‚ = omast tahtest sõltumata
maa = maakera hakkab pooleks minema
pää = päästma
– = ei

Seletus:
Hundi kõrvad kasvavad, mistõttu hunt on õnnetu. Hunt arvab, et kuna karupoja kõrvad ei kasva ning ka siili kõrvad ei kasva, siis on karupoeg ja siil õnnelikud — seda ka ilma hundi seltskonnata — ning seetõttu tunneb hunt end eriti õnnetuna.

Siis aga juhtuvad mõned ootamatud sündmused: pahatahtlik lennumasin viib hundi vastu tolle tahtmist lendu, seejärel hakkab maakera pooleks vajuma. Mängu astuvad siil ja karupoeg, kes oma konstruktiivse tegutsemisega päästavad maakera ning seejärel, minnes täiesti vabatahtlikult ohtlikule lennule, vabastavad ka hundi kuritahtlike jõudude küüsist. Niisuguse tegutsemiseni võib aga viia vaid asjaolu, et nii karu kui siil tunnevad end tõeliselt õnnelikena ainult siis, kui nende seltsist ei puudu ka hunt. Lõpplahenduseks ongi see, et hunt, kuigi ta kõrvad endise hooga edasi kasvavad, ei ole enam õnnetu.

Nagu näha, ilmuvad sümbolite rea alguses olevad sümbolid jälle rea lõpus, mis Todorovi teooria järgi annab meile kindla ja südantrahustava teadmise, et see, mida me vaatlesime, on ikka tõepoolest lugu.

Tagasi