KULTUUR (77-78)

Culture  

1. Semiootilisest vaatepunktist saab kontsepte kultuur ja semantiline* universum* vaadelda kooseksisteerivatena kui nad on ühendatud antud sotsiosemiootilises ühtsuses. Kultuurisemiootikal (näiteks J. Lotmani poolt esitatuna) on seega ülesanne tegeleda semantilise universumiga – ja, peamiselt, selle kahe makrosemiootilise* komponendiga: loomuliku keele* ja loomuliku maailmaga*, käsitledes seega semantilist universumit kui objektsemiootikat, et konstrueerida metsemiootikat, mida nimetatakse kultuuriks. See on tohutu ülesanne, kuna suhestub terve hulga aksioloogiate, ideoloogiate ja sotsiaalsete praktikate tähistamise kirjeldustega. Järelikult on uuring tavaliselt limiteeritud nende konstruktsioonidega — ulatuselt tagasihoidlikum ja kvalitatiivselt ambitsioonikam — mis konstitueerivad episteemide* kirjeldusi. Sellistes olukordades on episteemid vaadeldavad kas semiootiliste süsteemide hierarhiatena või konnotatiivsete metasemiootikatena.

2. Kultuuri kontsept on nii suhteline kui universaalne. Kui enamikel juhtudel on kultuur seostatav autonoomse lingvistikaga, siis eksisteerivad ka lingvistlisi piire ületavad kultuurilised regioonid. Sama on terminiga inimkultuur, mis on iseloomustatud kindlate teaduslike ja tehnoloogiliste tavade ja osaliselt isegi levinud ideoloogiate poolt. Erinevus mikroühiskondade (arhailiste ühiskondade) ja makroühiskondade (arenenud ühiskondade) vahel tagab /78/ baasi kahele erinevale lähenemisele: etnosemiootilisele* ja sotsiosemiootilisele*.

3. Lévi-Strauss´i antopoloogias sisse viidud ja generaliseeritud  looduse/kultuuri dihhotoomiat (mis jätab vähe ruumi näiliselt rohkem spetsiifilisele hiljuti NSVL-is   Lotmani poolt välja pakutud opositsioonile kultuur/barbaarsus) peab kasutama ettevaatlikult. On selge, et kategooria ise on semantiline ja kultuuriline, kuna see on asetatud otse spetsiifilisse kultuurilisse konteksti. Selles tähenduses loodus ei ole mitte „loodus”, vaid on pigem vaadeldud antud kultuuris kuuluvana looduse juurde, vastandiks sellele, mis on tajutud kui kultuur. Teisisõnu — „kultuurne loodus”. Teisest küljest peab kategooriat loodus/kultuur vaatlema kui metalingvistlilist kontseptuaalset kategooriat, mis kuulub antropoloogilise teooria juurde (ja mis vajab hindamist tervikuna). Nii on sellel kategoorial operatsionaalne* väärtus, mis lubab antud kultuuri mõistmiseks kasutusele võtta esmased jaotused. 4. Selles viimases tähenduses võtame omaks Levi-Sraussi dihhotoomia. Me vaatleme, a priori, vastandust loodus/kultuur kui esimest elementaarset investeeringut sotsiaalse semantika universumisse — samal viisil nagu kategooria elu/surm iseloomustab individuaalset semantilist universumi. Järelikult võib kategooria loodus/kultuur täita universaali* rolli, mis on postuleeritud seda tüüpi mikrouniversumi* analüüsimisel.

-UNIVERSUM; SOTSIOSEMIOOTIKA