MUUMITROLL JA ROLAND BARTHES
KATRE PÕDER SOSE III
Valisin oma essee peakangelasteks Muumipere ja Roland Barthesi. Esimese seetõttu, et Muumiorus juhtub alati midagi müstilist ja märgilist, teise seetõttu, et täiendada Muumilugusid huvitavate koodiderägastikega. Et luua seoseid, mis teevad jutustusest just selle, mis ta on. Püüdsin küll leida mõnda uut lähenemisviisi Barthesi käsitlemiseks, kuid jõudsin siiski arvamusele, et koodide kasutamine on tekstianalüüsis ehk kõige tulemusrikkam ja mõistetavam. Vaatangi siis alljärgnevas essees kas ja kuidas on Barthesi poolt loodud koode võimalik Muumilugude peal rakendada.
Roland Barthes kasutab oma tekstianalüüsis viit tähenduslikku koodi, mis eksisteerivad teksti erinevates osades (leksiates), üldjuhul lausetes kuid ka lõikudes. Seega oleks ehk ideaalne analüüsida vaadeldavat teksti lause lauselt, kuid teema on selleks liiga mahukas. Seega püüan ma süüvida raamatu “Muumitroll” esimesse peatükki ja tuua sealt välja kõik, mis minu jaoks tundub tähtis terviku mõistmiseks ning samas defineerin ka koode, mida minu meelest võiks olla kasutatud. Siinkohal tuleks aga märkida, et tihti on erinevad koodid omavahel põimunud või moodustavad ühtseid tervikuid (Barthes nimetas seda difuussuseks), ning seega ei ole ma kindel kas suudan neid teineteisest eraldada.
Toon siinkohal lühidalt ära Roland Barthesi viis koodi, mida oma töös püüan adekvaatselt kasutada:
Kultuurikood viitab üldistele kultuurilistele teadmistele ajajärgust kus tegevus aset leiab (nt ajalugu, müüdid, sotsiaalsed normid ja tõekspidamised), tegemist on kultuuriliste aja- ja ruumi- ideoloogiatega.
Kommunikatsiooni kood (seemiline) viitab tekstis olevatele suhetele ja karakteritele, mis väljenduvad konkreetse pöördumisena kellegi poole või siis ilmnevad varjatud kirjelduste kaudu.
Sümboolne väli viitab sümboolsetele tähendustele, kusjuures sümboleid vaadeldakse kõige üldisemas mõttes, siia alla käib ka kõik unenägudega seonduv.
Tegevuse kood (prohereetiline) viitab tegevuse järjepidevusele ja teatud loogilisele jätkumisele, mis mingil määral seobki teksti erinevaid osi omavahel.
Hermeneutiline kood viitab mõistatustele ja hiljem selle mõistatuse lahendusele.
Enne kui asun teksti juurde tahaksin veel tähelepanu juhtida huvitavale nimeproblemaatikale. Ma ei ole kursis sellega, et kas keegi on uurinud, kust kasvasid välja muumid, kuid mind paelus hoopis see, et miks Muumitroll on Muumitroll. Muumimamma ja Muumipapa on loogiline järeldus kuid Muumitroll viitab justkui trollile mitte pojale. Troll on aga rohkem negatiivne kangelane. Olen kuulnud, et Rootsis hirmutatakse väikseid lapsi, kui nad sõna ei kuula, suurte ja kavalate trollidega. Kuid äkki on ka häid trolle, sellisid, kes kodu hoiavad. Muumitroll on igatahes lahke ja rõõmsameelne tegelane, kes ei taha kellelegi liiga teha, kuigi saab tihti mõne koerustükiga hakkama. Võibolla on temast terake head trolli. Siin taga võib aimata kultuurikoodi just autori seisukohast ja ka hermeneutilist koodi minu jaoks, sest tegemist on mõistatusega.
Kogu vaadeldavat teksti seob kindel kultuurikood st, et kõigil tegelastel on üldteadmised ajajärgust, kus nad kõik koos eksisteerivad. Fikseeritud on nii aeg kui ka ruum. “Ühel kevadhommikul kella nelja aegu lendas esimene kägu Muumiorgu. Ta istus sinise muumimaja katusele ja kukkus kaheksa korda…” Muumimaja on terve teose vältel siduvaks sümboliks tegelaste vahel, see on üleüldine kodu sümbol. Ka arvudel ja nende loendamisel on üsna oluline koht Muumiorus. Kuigi siinkohal ma ei oska öelda, miks kägu just kaheksa korda kukkus. Võibolla sellepärast, et nüüd on elanikel aega tervelt kaheksa kuud enne kui jälle tuleb ennast talveunne asutada. Meelemal juhul on tegemist sümboolse väljaga, mille mõistmiseks on vaja kultuurikoode. Sümbolist arusaamine sõltub kontekstist.
“Muumitroll ärkas ning lesis tükk aega lakke vahtides ega suutnud taibata kus ta viibib.” Tegemist on tegevust käivitava tegevuskoodiga st, et Muumitrolli ärkamisega algab ka kogu romaani tegevus. Seda, et Muumitroll ei teadnud kus viibib võib pidada sümboolseks koodiks, sest ta oli ikka veel väga unesegane, ning terve pikka talve nähtud unenäod tiirlesid tal peas ringi, ta oli veel kuskil mujal.
“Alt jõe äärest leidis ta Nuuskmõmmiku, kes istus silla käsipuul, kõlgutas jalgu vee kohal ja oli oma kaabulodu silmile tõmmanud.” Seda võib pidada seemiliseks koodiks, kus kogu Nuuskmõmmiku olek reedab tema rahulolu ja õnnelikku meelt. Oluline on ka märkida, et see oli Nuuskmõmmiku lemmikkoht. Talle meeldis rännata ning jõgi, mis silla alt läbi voolas meenutas talle kõiki rännakuid, mida ta ette on võtnud.
“Kas Snif on ärganud?”
“Seda ma ei usu,” kostis Muumitroll. “Ta magab alati nädal aega kauem kui teised”
Tegemist on kommunikatsiooni koodiga, kus kaks sõpra arutavad teise sõbra harjumust üle, eesmärgiks on tema tegevuse kohta informatsiooni saada, et siis koos tegevuskood käivitada.
“Siis lähme ja ajame ta üles;”…. “Me peame täna tegema midagi erakordset…” Kõigil Muumioru elanikel on alati soov midagi pöörast ja põnevat teha. See viitab tegevuse koodile. Kui midagi erakordset ei juhtu, siis ei ole päev täie ette läinud — kultuuri kood, arusaamad ühest toredast päevast.
“Muumitroll laskis idapoolse ärklitoa all kuuldavale nende salakokkuleppega ette nähtud märguande: kolm harilikku vilet ja siis üks pikk vile käppade vahelt(mis tähendas, et nüüd võetakse midagi põnevat ette).” Hermenetuline, maskeeritud kood, mis on teda ainult Muumitrolli sõpradele. Kui sellel koodil ei oleks olnud sulgudes seletust poleks lugejad selle märguande tegelikku tähendust kunagi mõistnud.
Kogu teksti läbivad ka pidevalt informatiivsed ja kirjeldavad leksiad, kus tihti põimuvad omavahel mitmed erinevad koodid.
“… mulle tuli idee. Mis oleks, kui me roniksime mäetippu ja laoksime seal üles kivikuhja selle märgiks, et seal pole enne meid keegi käinud?” Selles lauses tähistab sümboolne väli enda tähistamist, endast märgi jätmist sinna kus keegi pole varem käinud.
“Keegi on enne meid siin käinud!” hüüdis Snif. Ebameeldiv informatsioon, mille tõi lugejateni Snif, kes on teoses paha tuju sümboliks — seemiline kood.
Nõnda see juhtuski, et nad leidsid võlukübara ja tõid selle koju kaasa muutes sellega Muumioru igat laadi võluvigurite ja kummaliste juhtumuste paigaks. Hermeneutiline kood, kus öeldakse välja, et midagi põnevat hakkab varsti juhtuma. Ärgitab edasi lugema, seega käivitab tegevuse järjepidevuse.
Nuuskmõmmik asetas kübara kummuti ja köögiukse vahele põrandale. Tegevuse kood, mis loogiliselt näitab, mis kübarast edasi sai.
“Kui te hommikusöögiga valmis saate, lähme välja ja vaatame, mis tusklikud teevad”. Ent enne, kui ta üle ukse aeda astus, viskas ta oma munakoored paberikorvi, kuna ta oli (mõnikord) korraarmastaja Muumitroll. See tegevuse kood käivitas järgneva hermeneutilise koodi. Tegemist on ka kommunikatsiooni koodiga, sest lugeja saab juba aru, et tegemist on võlukübaraga, kuigi tegelased seda veel ei tea. Kui poleks välja öeldud, et Muumitroll on (mõnikord) ka korraarmastaja oleks ka siinkohal tegemist olnud seemilise koodiga.
Korraga sündis midagi tõeliselt imelist. Munakoored hakkasid muutuma. Mõne aja pärast täitsid nad kübara ääretasa. Siis eraldus kübarast viis väikestümarat pilvekest ja sõudsid verandale. Jätkuv tegevuse kood, mis informeerib lugejaid edasistest sündmustest. Samas ka mõistatuslik kood, sest tegemist on siiski millegi ebareaalsega, loogikale mittevastavaga.
“Täpselt nagu padjake,” arvas Snif. “Kelle omad need on?”
“Midagi kummalisemat pole ma näinud,” lausus Muumitroll. ”Vahest peaksime minema mammat kutsuma?” Arutlus kummaliste sündmuste üle — hermeneutiline kood. Muumimamma on arukuse ja probleemide lahendamise sümboliks. Ta teab alati mida teha — sümboolne kood.
“Ei,ei!” hüüdis Tusklikupreili. “Me uurime ise järele.” Hetk hiljem istus ta juba pilvepeal…. See oli kohutavalt tore. Tegevuse kood läbipõimituna salapärast ja imest.
Vaadeldavas dialoogis puutuvad tegelased esmakordselt kokku võlutud nähtustega, mida lugejal oli juba varem võimalus teadvustada. Nii et Muumitrolli ja tema sõprade jaoks on tegemist mõistatuse koodiga. Samas ka tegevuse koodiga, sest lahendust veel ei leita, mõistatuse juurde tullakse veel korduvalt tagasi.
“Sellest kübarast siis tulidki kõik need pilved,” lausus Muumimamma.
Alles järgmises peatükkis jõuab Muumimamma mõistatuse lahenduseni — hermeneutiline kood. Ka teised tegelased aimavad seda, kuid Muumimamma ütleb selle välja.
Nii lõppeski minu katse analüüsida Muumitrolli läbi Roland Barthesi koodide. See essee on kindlasti väga subjektiivne ega pretendeeri objektiivsusele või teaduslikkusele. Kuid leian siiski, et mingi arusaama ma Barthesi tekstianalüüsist siiski sain, kuigi tekkis ka palju küsimusi, sest enamikel koodidel on üsna lai kasutusala.
