Lugu sellest, kuidas Karupoeg ja Siil Hundi ära päästsid. (Pilt lk
8;9). (Derrida järgi)Age Kalda
Suure osa pildist võtab enda alla taevas. Tegelasi ja tegevust jagub nii taevasse kui maale. Maaga on paraku läinud veidi kehvasti. Maakera meenutab küpset arbuusi ja nagu vahel võib juhtuda väga küpsete puuviljadega, on maa läinud lõhki.Kuigi esmalt vaadates jääb mulje, et põhitegevus pildil on maailma päästmine, ei ole see päris nii. Asi saab tegelikult alguse Hundi
vanaduskriisist, kui Hundil kõigepealt hakkavad kasvama kõrvad. Selles esialgses staadiumis üritab Hunt kuidagi olukorra vastu võidelda. Ta tahab säilitada oma endist olemust.Alguses on Hundi mure tema isiklik probleem. Hiljem astuvad tegevusse välised tundmatud jõud, need kisuvad Hundi lahti tema tavalisest keskkonnast jättes talle pidepunktiks vaid kivi ning seegi on õõnes ning võõra ja ebamaise sisuga. Nüüd on Hunt täielikult vanadest radadest lahti kistud. Tema hingeelu on segi ning samamoodi õhus ja ripakil on tema maised asjad, õhus heljuvad pidetult tema sall, saapad ja kamm. Hunt alistub saatusele, ei püüa enam võidelda.
Siil ja Karupoeg oma reaalsustajuga suudavad maapinnale pidama jääda. Nemad kujundavad aktiivselt olukorda oma soovi järgi. Nad tahavad jätkata elu seniste normide järgi, kui maa on ühes tükis, Hunt joob nendega teed ning kõik on selge ja arusaadav. Siil on endise elukorralduse kõige aktiivsem ja sihikindlam kaitsja. Ta kontrollib olukorda. Nähes, et olukord Maal muutub imelikuks, teadvustab ta selle fakti ning asub võitlusse jõududega, mis tema soovidele vastu töötavad.
Karupoeg on Siili aktiivne kaasvõitleja. Tal on samad vaated, mis Siililgi, kuid tema ei suuda tegutseda nii läbimõeldult ja selgepilguliselt. Peamiste probleemide: maakerasse tekkinud lõhe ja heljuva Hundi poole jääb Karupoeg seljaga. Siiski on Karupojal tugev tahtejõud ning ta annab endast kõik, kuid juhtimine jääb igaks juhuks Siili kätte.
Siili ja Karupoja konservatiivsus peab vastu rasketele katsumustele. Nende majas on kord, miski pole ümber läinud ega maailmaruumi hajunud. Isegi linnud on jäänud maapinnaga ühendusse, kuna nad on aheldatud puuri. Need linnud ei kujuta endast mässavaid vange, vaid lihtsalt on täienduseks Karupoja ja Siili majapidamisele. Nende olukord saab muutuda vaid siis kui laguneb täiesti koost Siili ja Karupoja maailm.
Maakera lõhenemisel jäävad Siil ja Karupoeg ühele poole ning Hunt teisele poole. Kuna Hunt on läbinisti muutuste sees, ei mahu ta enam Siili ja Karupoja maailma, uute jõudude poolt rebitakse ta sealt lahti. Hunt võiks ju ka üksinda maaimaruumi hajuda Maa saatust mõjutamata, kuid see pole võimalik, sest Hunt on osake sellest maailmast ning tema lahtirebimisega toimuvad muutused kõigis Hundiga seotud valdkondades. Ka maakera ise on küps ning lõhenemiseks täiesti valmis.
Paraku pole maakera asukad asjade sellise korraldusega rahul, nemad pole veel samasugust küpsust saavutanud. Karupoeg on alles väga noor ning Siil väga oma mallides kinni. Ka teised asukad tahaksid säilitada endist eluviisi, kuid neil ei jätku selleks jõudu.
Elevandid lahkuvad Maalt küll üsna leplikult ning suurema kärata, kuid saadavad väga igatseva pilgu tagasi Maa poole. Siiski on nad rahulikult valmis muutusi taluma ning esimeste seas lahkunud, nad on ju ikkagi küllaltki suured ning võib-olla omandanud juba piisavalt küpsust. Kuigi asi võib olla ka selles, et neid kui kõige suuremaid ei suutnud Maa vähenev gravitatsioonijõud enam kinni hoida.
Mõnede allikate järgi on maailm ehitatud kolmele elevandile. Kuna Maa on valminud, isegi ülevalminud, siis lähavad elevandid laiali. Pilk, mille nad Maa poole saadavad polegi niivõrd igatsev soovist klammerduda Maale kui päästjale, vaid pigem hoolitsev.
Lambad kui mass ilmselt ei tea, mida asjast arvata. Ka nende karjane ja ülemus ei oska kujunenud olukorras seisukohta võtta. Koer teab, et peab oma hoolealuseid kaitsma, kuid ka temal endal on raskusi Maale pidama jäämisega. Koera maailm on põhjalikult segi. Seni oli tal isanda ja kaitsja roll, kuid hoolealuste õhkutõusmisega kaob tema kohustus, s.t.elu mõte. Koer jälgib lammaste saatust küll väga mureliku pilguga, kuid tundub, et lambad ise on oma saatuse suhtes üsna ükskõiksed. Koeralt nad igatahes abi ei looda, keegi ei saada tugeotsivat pilku oma karjase poole.
Samas on siiski Koera mureliku pilgu all olevad lambad mingi kontrolli enda üle säilitanud ning Maa külge enam-vähem pidama jäänud. Koera kontrolli alt välja jäänud lambad sammuvad vääramatult oma teed pidi ning rebivad end Maast lahti. Suundumine teistsugusesse olemisviisi ei toimu aga väljaastumisena endise korra ja reeglite vastu, teadliku kavatsusena olukorra muutumisele kaasa aidata. Taevasse pürgivad lambad tegutsevad kui alandlikena kõigutamatule jõule alludes. Neil pole erilist tahtmist endiseid reegleid säilitada ega ka uusi kehtestada.
Siili ja Karupoja ängistus endiste reeglite tühistamise pärast on seotud ka sellega, et nad ise on nende reeglite kujunemisele palju kaasa aidanud ja uues olukorras ei suuda nemad enam oma reegleid kehtestada. Lambad pole üritanud maailma kujundada, seetõttu pole nad temaga ka nii tihedalt seotud. Lammaste üleminek ühest olukorrast teise toimub vaikselt ja loomulikult. Ka uues seisundis ei püüa nad asjaolusid oma soovide järgi mõjutada, vaid alluvad uute jõudude toimele. Kohanemine neile raskusi ei valmista, nagu tõendab üks peaaegu pilveks muutunud lammas. Kohanemine maailma lõhenemisega toimub juba enne, kui maakera täielikult ja päästmatult pooleks on läinud.
Kogu selles segaduses on kaks indiviidi, kes ennast olukorrast mõjutada ei lase, vaid lihtsalt kogu toimuvat uudishimulikult jälgivad. Nad asuvad lõhenenud maakera erinevatel pooltel.
Vasakul pool on Orav, kes asub tammeõõnes ning kelle põhilise tähelepanu hõivab Siili ja Karupoja tegevus maailma päästmisel. Orava paiknemisel puuõõnes on kaks põhjust. Kõigepealt näeb sealt kaugemale ning sündmustest saab parema ülevaate, kuid iidne puu, mis kõigest hoolimata on siiski kindlalt maapinnal, pakub kindlasti ka turvatunnet. Pole päriselt selge, miks on ta jäänud vaatleja rolli. Kas tal lihtsalt ei jätku julgust ja tahet, et tegutseda või ei ole ta päriselt kindel, millises suunas sündmuste käik peaks kulgema. Teiste tegevust jälgib ta igatahes suure huviga.
Teine uudishimulik, kes asub maakera paremal pool, on kaelkirjak. Tema vaatevälja ei ulatu Siili ja Karupoja tegutsemine. Haaratud vaatepildist, kuidas maakerasse äkki lõhe tekib, köidab kogu tema tähelepanu Maa sees toimuv. Talle kas ei lähe korda tema edasine saatus või on ta liiga vapustatud tema ees avanevast tavatust pildist.
Kui Orav suunab pilgu Maa pinnal toimuvale, siis Kaelkirjak vaatleb Maa sisemust. Oravat huvitab maailma asukate reaktsioon ning kuidas nad olukorraga toime suudavad tulla, võib-olla kavandades oma tegevusplaani võimalike tagajärgede korral. Orava käitumises kajastub mingil määral silmakirjalikkust. Jäädes suhteliselt turvaliselt puuõõnde, ei ürita ta sündmusi kuidagi mõjutada, vaid ootab, kumb arengusuund soodsamaks peaks kujunema. Kaelkirjak pinnapealsetele protsessidele tähelepanu ei pööra Teda haarab maakera lõhenemise sisemine tekkimine, ta otsib sealt llõhenemise põhjusi ja tähendust. Ta ei rabele maakera päästmise ega uute dimensioonide saavutamise nimel, kuna ta püüdleb täieliku arusaamiseni Maasiseste protsesside tähendusest, kuid pole sinna veel jõudnud.
Tegelikult on ka veel kolmas, kes end maakera lõhenemisest väga heidutatuna ei tunne, nimelt Pingviin. Ta asub rahulikult oma poolusel. Ilmselt on tema rahulikkuse põhjuseks see, et suurem lõhe jääb temast kaugemale ning tal on veel aega otsustada, kummale maakerapoolele ta jääda tahab.
Põhilised sündmused jäävad Siili ja Karupoja tegutsemiskohale. Seal toimub nii lõhenemine kui ka päästmine. Siili ja Karupoja aktiivsus ei tulene ainult nende konservatiivsest meelest ning soovist olukorda muutumatuna säilitada, vaid ka süütundest, kuna nende juurest sai lõhenemine ka alguse. Olukorra säilitamine toimub pigem instinktina, kuna neil ei jää aega olukorra üle kaalutleda. Niisiis tahavad nad aidata üle saada küpsemiskriisist nii Maal kui Hundil. Nende kriisid on omavahel seotud . Hundiga toimunud muutused initsieerisid Maaga toimuvad protsessid. Saades üle ühe kriisist on võimalik ka teise oma lahendada.
Kui Maa kriis avaldub tema pooleksminemises, siis Hundil väljendub see olemuse lõhestumises, mis on enam-vähem seesama. Hunt jääb oma arusaamades konservatiivseks. Haaratuna muutustesse tahab ta kõigest hingest endist olukorda tagasi. Temas kulgev vananemine on vääramatu protsess, mille käigus ta ei saa endiseks jääda. Ta saab algatajaks uuele ajastule, mis ei saabu, kuna hoolimata oma kiirest sisemisest küpsemisest ei suuda ta endale oma muutuse olemust teadvustada.
Ta ei usalda teda vormivaid jõude, kuna peab neid võõrasteks sissetungijateks. Tegelikult on need uued jõud osake Hundi uuest tekkivast olemusest. Need näitavad arengu suunda. Hundi lahtirebimine annab märku Maale, et ka Maa ei tohi endiseks jääda. Maa saab märguandest aru ning asub muutuste teele. Sellest, et tegu pole valehäirega, annab teavet selgesti nähtav maakera küps sisu.
Hundi erilist staatust näitavad tema saapad. Teistel Maa asukatel pildil ei ole ega pole olnudki saapaid ega muid riideesemeid. Samuti on Hundil sall ja kamm. Saabastega on hunt jõudnud arengus kaugemale kui teised. Jõudes murdepunkti, võtab Hunt saapad jalast, kuna ei taha enam edasi minna, vaid sooviks oma arengut peatada. Kamm mõjub Hundi arengule mõnevõrra pärssivalt, tingituna tema kasutusviisist, kammi abil tahab Hunt likvideerida väliseid arengutunnuseid. Ainus riideesemega olend peale Hundi on sisalik torukübaraga, ka tema on haaratud koos Hundiga muutuste keerisesse, kuid tal pole pidepunktiks isegi mitte kivi.
Omalaadset tegutsemisviisi näitavad üles jänesed. Olles sattunud laevaga maismaale, jätkavad nad sõudmist. Võib-olla oli neil mingi pääsemisidee, midagi Noa laeva sarnast, kuid sel juhul ei saada nende ettevõtmist paraku edu. Kuid võimalik, et nad on mingil moel saanud aimu sündmuse olemusest, et tegemist on küpsemiskriisiga ning proovivad oma kahtlase tegevusega aega narrida ja tegevuskäiku aeglustada või koguni peatada.
Siili ja Karupoja maailmaparandamine läheks luhta, kui poleks tammesid ning nööri. Tammed kujutavad endast midagi väga püsivat, nad on juurtega sügaval maakoores. Nad on osa Maast ja ei kavatse end veel kohe lahti rebida. Tammed on tugi ja pide selles segamini maailmas. Nad on ka ühed vähestest asjadest, mida leidub mõlemal maakera poolel. Seetõttu sobivad nad hästi kasutamiseks ühendamisprotsessis. Et puud kokku viia, on vaja veel üht täiendavat atribuuti, milleks saab nöör. Protsessi läbiviimiseks tuleb teha tööd ja seda tööd teevad Siil ja Karupoeg.
Teiseks sarnaseks asjaks mõlemal poolel lõhenenud Maast on telefon. Paremal pool püüab Konn telefoni abil infot levitada. Ainukesed võimalikud telefonipostid on pildil tammed ning nööril tuleb täita ka telefonitraadi rolli. Nii on puudel ja nööril mitu olulist funktsiooni, peale selle, et nende abil saab toimuda Maa taasühendus, on nad ka poolte suhtlemise vahendajaks. Paraku jääb suhtlemine siiski ära, kuna vasakul pool ei tunne keegi telefoni vastu huvi. Infoühiskond on arenenum paremal pool, ka tehnika on koondunud sinna, neil on veel paat ja lendav kivi.
Kuigi tammed on ühelt poolt juurtega sügaval maakoores, esmapilgul kõigutamatud oma positsioonis, on neil telefonipostidena siiski side uuema ajastu nähtustega. Liiga suuri uuendusi, nagu pooleks läinud maakera, nad taluda ei suuda.
Kogu Siili, Karupoja ja puude ühispingutus ei taastaks endist maailma, kui traditsioone samovari näol ei päästaks Hiir. Samovar on üks neist vähestest Siili ja Karupoja asjadest, mis ei ole jäänud paigale ning mida ähvardab kiire lõpp. Kui Siil ja Karupoeg tegelevad kõige suurema ja nähtavama ohuga, siis Hiir suudab märgata väikseid olulisi asju ning olukorda päästa.
Sündmuste toimumisaeg on niisugune osa ööpäevast, kui öö ei ole veel päriselt möödas ning päev pole ka veel täielikult saabunud. Aeg, mil kõik on alles ees ning algamas uus ajajärk. Maakera on kui üks väike rakk organismis Universum. Nüüd on saabunud aeg, kui rakk saab küpseks ning hakkavad toimuma muutused. Maa areng on seni olnud aeglane, nii et tema lähikonnas ei olegi kedagi, kes teda teistsugusena mäletaks. Maa viimase olekuga harjunutele paistab, et Maaga toimuv on mitte ainult senise korra, vaid ka maakera häving üleüldse. Tegelikult võib asi olla vaid selles, et on jõudnud kätte järgmine, kuid mitte viimane arenguetapp Maa ajaloos. On selgesti näha, et Maa jaguneb kaheks osaks, nii et rakk on jõudnud faasi, kus ta pooldub ning tekivad uued rakud. Uue loomisele viitavad ka linnud pesaga, kus sees on neli muna.