A.A Milne raamatu “Karupoeg Puhh” peatüki “KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK, kus Metsa tuleb Tiiger ja sööb siin hommikueinet” analüüs kasutades Greimas’i semiootilise ruudu meetodit.
Alar Haukanõmm
Sissejuhatus
Käesolevas essees olen püüdnud analüüsida A.Milne raamatu “Karupoeg Puhh” (Kirjastus “Eesti Raamat” Tallinn 1977) kaheteistkümnendat peatükki, kasutades Greimasi semantilise ruudu (semantic square) teooriat. Eelpool mainitud teooria on üks osa Greimasi narratiivide analüüsist.
Analüüs on pealiskaudne, mõneti vägivaldne ja püüab formaalselt järgida semantiliste ruutude süsteemi moodustamise reeglistikku.
Analüüs: “KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK, kus Metsa tuleb Tiiger ja sööb siin hommikueinet”
Toitumissüsteemi seosed
Analüüsitavas loos puutume kokku erinevate tegelastega (Karupoeg Puhh, Cristopher Robin, Iiah, Tiiger, Notsu, Kängu ja Ruu). Igaüks neist peegeldab erinevat arusaama toidust kui sellisest. Lugeja vaatevinklist on kõik jutustuses toodud toidud teatud mööndustega söödavad (mesi, tõrud, ohakad, kalamaksaõli ja palju muudki Kängu kapis). Igal tegelaskujul on aga nimetatud toitudesse erinev suhe. Puhh väljendab seda järgmiselt:...Head asjad kõik, mida muidu üks loom ju tahab,
on temale okkalised või neelata pahadSelleks, et binaarseid opositsioone saaks lihtsalt moodustada, liigitame toidu taimseks ja loomseks. Väärtusi hindame läbi Tiigri silmade.
Toitumisseoste liigiline mudel
| Eelistatud | Põlatud |
| c1 Loomne toit | c2 Taimetoit |
| c2 Mitte-taimne toit | c1 Mitte-loomne toit |
Vaatleme seda mudelit Tiigri seisukohast:
c1 ˜ toidu tavatarbimine (kui kala nimetada loomaks, siis kalamaksaõli tarbimine,
muidu aga muu loomse toidu tarbimine)
c2 ˜ toidu tarbimine otseselt ei kahjusta, kuid ellu ka ei jäta (tõrud, ohakad)
c1 ˜ kannibalism
c2 ˜ kalamaksaõli tarbimine (kui kala mitte nimetada loomaks)
Toitumisseoste majanduslik mudel
| Lubatud toitumine | Keelatud toitumine |
| e1 Loomse toidu (kasulik) tarbimine | e2 Taimetoidu (kahjulik) tarbimine |
| e2 Mittetaimetoidu (mittekahjulik) tarbimine | e1 Mitte-loomse toidu (mittekasulik) tarbimine |
Kõrvutame esimest ja teist tabelit:
c1˜ e1 majanduslikult kasulik
c1 ˜ e2 majanduslikult kahjulik
c1 ˜ e1 majanduslikult mittekahjulik
c1 ˜ e2 majanduslikult mittekahjulikEsimese kõrvutamise (c1˜ e1) juures on näha, et majanduslikult on Tiigril kõige otstarbekam tarbida loomset toitu, kõik teised seosed tõotavad vähem tulu või on lausa kahjulikud -ohtlikud (ohakad).
Samamoodi võime kõrvutada ülejäänud kombinatsioone.Tegelikult on neid ruute võimalik moodustada üsna mitmel moel (siinkohal pean ma silmas ikka toidu aspekti), võttes aluseks näiteks taimetoitlased. Kuid ka taimetoitlaste seas on võimalik teha omakorda liigitust, kuna Iiahi, Notsu, Puhhi kulinaarsed eelistused on erinevad. Antud jutustuse kontekstis on tegu pigem monokultuure tarbivate taimetoitlastega, sealjuures tegelaste majanduslikud (toidusedeli) huvid ei kattu. Seda väidet sobivad illustreerima kõikide tegelaste kergendusohked, kui Tiiger nende toidust loobus.
“Kõike, välja arvatud mesi, “ vastas Tiiger. Puhhil oli üpris hea meel seda kuulda...
...ja Notsu, kes oli päris õnnelik, et Tiigrid tõrusid ei armasta...A. Milne on loonud sellega eeldused rahulikuks ja isegi sõbralikuks kooseksisteerimiseks, mis ka selles ja paljudes teistes “Karupoeg Puhhi” juttudes domineerib.
Kokkuvõte
Greimasi semiootiliste ruutude meetodi kasutajal on teksti sisu analüüsimisel väga laiad vabadused. Reegleid formaalselt järgides on võimalik luua üsna suvalisi seoseid, mis on formaalselt õiged, kuid mille tähendus võib-olla küsitav.
Kasutatud kirjandus
1. Greimas, Algirdas (1987): On Meaning: Selected Writings in Semiotic Theory (trans. Paul J Perron & Frank H Collins). London: Frances Pinter
2. Nöth, Winfried (1990): Handbook of Semiotics. Bloomington, IN: Indiana University Press
3. Chandler, David s.i. Semiotics for Beginners. http://www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B/semiotic.html
4. Milne, A.A (1977) Karupoeg Puhh. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn