Väikese printsi mütoloogiline maailm

Tuuli Raudla

"See on tõesti kasulik, sest see on ilus."

Antoine de Saint-Exupéry

Tegemist on katsega analüüsida Antoine de Saint-Exupéry teost "Väike prints" Claude Levi-Straussi müüditeooria põhjal. Refereerides peamist: Müüt kuulub mõlemale — diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (oleviku ja tuleviku seletamise instrument, ajas pööratav) teljele. Müütide mõte-tähendus ei ilmne mitte tema üksikute osade kaudu, vaid üksnes nende üksikute osade kombineerumise kaudu tervikuna. Samuti on relevantne Levi-Straussi arusaam, et müüt kuulub nii keele kui kõne valda. "Väike prints" võib funktsioneerida müüdina, sest ta ei ole mitte lihtsalt jutt, vaid haarab fundamentaalseid küsimusi, püüab maailma (ümber)mõtestada. Samas pole tekst mõistetav lineaarselt, vaid just läbi vastanduste, mida võib käsitleda binaarsete opositsioonidena.

 

Teade

Teade on Levi-Straussi järgi müüdi sisuline pool, ehk millist vastuolu püüab müüt lahendada. Tegemist on teadvustamise müüdiga. Inimesed "/.../ ei tea enam, mida nad otsivad. Siis nad rabelevad ja tormavad ringi./.../ See ei tasu vaeva." ( Saint-Exupéry 1966:347) Mis õieti tasub vaeva, on see, millest räägib müüt väikesest printsist, kes sattus kord planeedile Maa. "Väike prints" on ilmunud esmakordselt aastal 1943 USAs ja üldsegi mitte Prantsusmaal. See raamat on ilus. Seda sõna võib "Väikese printsi" puhul kasutada ilma igasuguse pateetilise varjundita, sest ilu on siin taotluslik. Mille jaoks ja mille toel me elame, kui kogu maailm on sõjas? Igatsus ilu ja lohutuse järele on see, mis "Väikese printsi" teksti kannab — pühendusega sellele, kes kannatab külma ja nälga. See igatsus on tekkinud põhimõttelisest vastuolust inimese ja tema loodud maailma vahel. Inimene ei saa olla selle pimeduse ja koleduse allikas, mis maailmas valitsevat näib. Pannes üksikindiviidi seisma samal tasandil vastastikku sõja ja kogu nö objektiivse maailma õudustega, pole mingit lohutust olemas. "Väikese printsi" tekst ütleb aga midagi muud — see püüab maailma ümber kirjutada kategooriates, mis lubaksid inimlikkusel alles jääda.

põhjendatus - põhjendamatus (imelik)	taltsutamine - taltsutamatus
emotsioonid - faktid kurbus-lohutus - ükskõiksus küsimine - iseenesestmõistetavus kasulikkus - kasutus	traditsioon - aja ühetaolisus hoolitsemine - hoolitsemata jätmine eristamine - ühetaolisus tähelepanelikkus - enesekesksus

 

Kategooriad

Oma retkel, mille käigus Väike prints peatus erinevatel planeetidel, andis ta igale neist ka hinnangu. "Imelik" oli sõna, mida väike prints sageli kasutas: "Suured inimesed on ikka tõesti imelikud." ( Saint-Exupéry 1966:323) Selle hinnangu osaliseks saavad: valitsemine, joomine, asjalikkus, omamine, tugitooliteadus. Siis on veel olemas tõsine inimene — härra, kes ei ole kunagi midagi muud teinud, kui arvutanud. Nende tegevuse arusaamatus seisneb väikese printsi jaoks selles, et nad ise ei oska usutavalt põhjendada, miks nad midagi teevad ning nad ei näi ka oma tegevusest kübetki rõõmu tundvat. Kuningas, uhkeldaja jt näevad teisi inimesi vaid oma kitsast vaatenurgast lähtuvalt ühetaolistena — ühele on kõik alamad, teisele on kõik imetlejad st nad on taltsutamata, nagu hiljem välja tuleb. Tegelaste omadused ja suhtumised jagunevad kahte gruppi:   

Kuidas jõutakse imeliku juurest arusaadava ja põhjendatu juurde? Tekst taotleb kõigepealt imeliku näitamist imelikuna — imelikud väikesed planeedid, mis autori illustratsioonidel paistavad ebakindlate väikeste keradena, millel üksildaselt ja mõttetult troonivad nende elanikud. Selge — see ei ole tõeline ega õige inimeste maailm, see on põhjendamatu maailm. Sellest edasi liigutakse nö tavalise inimese juurde, kelleks on lendur kõrbes. Ta näitab, meie pettumuseks, end mõneti sarnasena nende häbiväärsete tillukeste planeetide elanikega. Ometi toimub tema puhul teatud liikumine, ta vahetab oma positsiooni — müüt jõuab selle tegelase arengu käigus järgmise kategooria juurde: taltsutamine. Taltsutatuse kategooria ei asu samal teljel kui põhjendatus. Need on omavahel suhestatud järgnevalt:

	Taltsutatud/ Elus	Taltsutamata/ Surnud
Põhjendatud/ Lubatud   ilu headus naer emotsionaalne maailm	väike prints roos lendur	lendur (alguses)   laternasüütaja
Põhjendamata/ Mittelubatud   isekus tõsidus mõistlikkus faktide maailm	(madu)	kuningas bisnesmen joodik uhkeldaja geograaf

Põhimõtteliselt peaksid stabiilsete tegelastega olema täidetud ainult lahtrid taltsutatud-põhjendatud ja taltsutamata-põhjendamata. See jaotus näitab väikese printsi mütoloogilise maailma sisemist toimimist: taltsutamine või selle võimalikkus (taltsutatavus) avab inimese põhjendatud olemisele, teeb ta avatuks emotsionaalsele maailmale, kujutluste reaalsusele, ilule ja hoolimisele. Selgelt puudub tegelane, kes oleks taltsutatud, aga samas põhjendamata - taltsutamine on tähendustav ja põhjendav, liikumine taltsutamata olekust taltsutatud olekusse toob kaasa transformatsiooni teisel teljel. Põhjendatud - taltsutamata jaotus ei ole aga püsiv, see olek tähendab taltsutamise võimalikkust, samas aga ka tegelase osalist langemist põhjendamatute arusaamade valda, nagu on juhtunud lenduriga, kes kaldub tõsimeelsusele.

Laternasüütaja positsioon on osalt printsi poolne asetus — tema arvates on laternasüütaja tegevuses ilu. Laternasüütaja jaoks on see vaid raske töö ja tema enda seisukohalt võiks ta sama hästi paikneda jaotuses taltsutamata-põhjendamata. Siiski eristab teda täiesti taltsutamata tegelastest see, et ta tegeleb millegi muuga kui ainult iseendaga — mis tähendaks väikest kallet taltsutatuse poole, kui ta ei teeks seda ainult korra pärast.

Antud skeemis on rakendatavad ka Claude Levi-Straussi poolt müüdi uurimiseks kasutatud binaarsed opositsioonid: elus/ surnud ja lubatud/mittelubatud. Sel juhul oleksid nö negatiivsed tegelased kirjeldatavad kui surnud ja mittelubatud. Printsi seisukohalt nad seda ongi — pole midagi, mis teeks nad inimese kombel elusaks (prints ütleb tõsise inimese kohta: "Kuid see ei ole inimene, see on seen!") ning igasugune ilu puudumine nende olemuses teeb nad ühtlasi lubamatuks.

Kategooriates elus/ surnud ja lubatud/mittelubatud oleks võimalik täita ka lahter taltsutatud - põhjendamata: selles asuks madu, kes kahtlemata on elus ja samas mittelubatud. Elus on ta eelkõige selle pärast, et ta mõistab printsi maailma, ta ei ole sellele täiesti suletud nagu kuningas, bisnesmen, joodik, uhkeldaja, ja geograaf. Samas on ta surma tooja: "Maod on kurjad... Nad võivad ka lõbu pärast hammustada." ( Saint-Exupéry 1966:353) Seega on madu kahtlemata mittelubatud, põhjendamata surm on väikese printsi maailmas kindlasti tabu. Natuke keerulisem on mõista madu kui taltsutatud tegelast — aga ta on kindlasti tähendustatud tegelane ja seeläbi eristub taltsutamatutest. Surma läbi on tal printsiga eriline suhestatus.

Kosmoloogia

Igal inimesel on oma planeet — õigupoolest on ühe elanikuga planetidena kirjeldatud just neid, millel elavad olemuselt üksikud inimesed. Tegemist on omalaadsete metslastega, kelle pimedus inimliku vastu välistab isegi võimaluse, et neid kunagi taltsutataks. Väikese printsi planeet ei ole ühe inimese planeet, sellel elab ka isikustatud lill — roos. Prints ja roos taltsutavad teineteist.

Neist üksikutest planeetidest eristub Maa. Maa on kujutatud enamvähem füüsikaliselt tõepärasena — ta ei asu justkui samas ruumis väikeste planeetidega. Ilmselt seetõttu, et asteroidid asuvad Maal eluneva inimkonna teadvuses. Väikese printsi puhul on tegemist, nagu alguses mainitud, teadvustamise müüdiga — st kaasaegse maailma müüdiga, kus küsimus asjade päritolust ei ole enam aktuaalne. Kosmoloogia näitab meile, et igale taltsutamata enesekesksele olendile antakse oma tilluke planeet, mida ta kellegagi jagada ei saa, kuid millel ometi kehtivad teatud inimlikud konventsioonid. Kuningas võib pidada kõiki inimesi alamateks — mis siis, et reaalselt ühtegi sellist olemas ei ole — hoida kinni sotsiaalsest hirarhiast . Maadeuurija peab rangelt kinni teaduslikkuse nõudest, kuigi ta ei ole uuritavat ealeski näinud. Laternasüütaja töötab söömata ja magamata päeval ja ööl — süütab ja kustutab valgust, millest kellelegi otsest kasu ei ole — ainult selleks, et säilitada korda.

Teadvustatus - teadvustamatus/ aru saama-mitte aru saama

Rebane on metatasandi tegelane, ta ei kuulu ei printsi ega inimeste tegelikkusse, vaid vaatab nii printsi kui inimesi teatud mõttes kõrvalt. Ta on teadmise tooja, kelle läbi prints saab oma olukorrast teadlikuks. Taltsutamisele lisandub metatasandil teadlik olemine taltsutatusest. Väike prints on taltsutatud roosi poolt, aga ta ei tea seda enne, kui on kohanud aiatäit roose ja rebase käest teada saanud, miks tema roos talle ikkagi eriline on. "Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida," ( Saint-Exupéry 1966:353) põhjendab prints, miks ta ei saa rebast taltsutada. Rebane aga selgitab printsile, et tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse. Seega asub tõeline inimlik kogemus subjektiivsuse sfääris — oluline on see, millele on ise tähendus antud või mille tähendus on kingitud: "Sina saad endale tähed, mis oskavad naerda!" — nii kingib prints lenduri jaoks tähtedele tähenduse.

Inimene ja prints-Prometheus

Kogu teksti seob tervikuks see nö tavaline inimene ehk lendur, kelle kaudu me pääseme väikese printsi maailmale ligi. Ta esindab kogu inimkonda — või müüdi mõttes kogukonda, kelle olemust müüt kirjeldab. On nii, et on üks inimene (lendur on tekstis ainuke väljajoonistatud tunnustega inimene), kellele olend kaugelt planeedilt räägib tõe meie maailma kohta. Meie maailma on selline, milles elab inimesi, kes saavad aru ja neid, kes ei saa aru. Mittearusaamine tähendab sihitut ekslemist ja pettumist, nagu me näeme printsiga juhtuvat roosiaias. Pole tähtis, et ta kuulub kategooriasse põhjendatud-taltsutatud ja peaks seega asuma kindlalt positiivsel poolel — seni, kui ta ise sellest aru ei saa, ei leia ta enda õiget kohta.

Inimesele antud teadmine ei ole valmis ja staatiline teadmine — kirjeldatud on, kuidas lendur pidi selle teadmise ise kokku panema, prints ju rääkis ise vähe ja küsis palju. Ning teisalt saab ka prints ise alles ajapikku teadlikuks iseenda maailmast. Tegemist on teate kaheplaanilise esitamisega. Mõlema puhul jõutakse tähelepanelikkuse ja avatuse teel teadvustamiseni. Nõnda et poleks enam tormamist, ilma et teataks, mida otsitakse.

Lévi-Strauss , Claude 2001. Metsik mõtlemine. Tallinn: Vagabund

Saint-Exupéry , Antoine de 1966. Väike prints. Öine lend. Tallinn: Eesti raamat

http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/levistaruss.htm