A. Greimas. “Mütoloogilise narratiivi interpretatsiooni teooria juurde”. 1970 (Bororoo müüdi põhjal)

3.5 Aktandid ja lepingulised suhted

JADAD/AHELAD	FUNKTSIOONID	AKTANDID
Lahkumine hingede pessa Kokkuleppe arendamine	Kahjuri karistamine Tulek Nõusolek ja lahkumine	Poeg=T Isa=D1 Poeg=D2+(S)+T
Lahkumine papagoide pessa Kokkuleppe vastuvõtmine Kokkuleppe tühistamine	Käsk Nõusolek ja lahkumine Vale võitlus Tulemus	Isa=D1 Poeg=D1/2+S+T Isa=D1+T Poeg=D2+S T roll läheb pojalt üle isale.
Kangelase tagasitulek
Kokkuleppest lahti ütlemine Uue kokkuleppe sõlmimine   Eelmise kokkuleppe katkestamine	Tagasitulek Isa puudumine Adressandi otsingud Tagasitulek ja kingitus Tule jagamine Kangelase mitteaustamine	Poeg=D2+S Isa=(D1)+T Poeg=D2+S Vanaema=(D1) Vanaema=D1 Isa=T
Kättemaks Uue kokkuleppe inversioon	Kahjuri karistamine Käsk Nõusolek ja lahkumine	Isa=T Poeg=D1 Isa=D2+(S)+T

 

D1 (adressant) vs D2 (adressaat)
S (subjekt-kangelane) vs O(objekt-väärtus)
A (abiline) vs T (vastane-kahjur)

(Tabelis on sulgudes kangelane enne kvalifitseerivat katsumust ja samuti saatja adressandi otsingute ajal)

Põhilised lepingulised suhted narratiivi toopilises osas ja neile vastav rollijaotus

Liiasus, mis iseloomustab kokkuleppe rikkumist (kokkuleppe tühistamine – kokkuleppest lahti ütlemine – kokkuleppe rikkumine) ja uue adressandi otsingud segavad narratiivi sümmeetria, mis tuleneb isa ja poja vahelise rollide ümberjaotumise parallelismist, selget nägemist. Võib väljendada järgnevalt:

Tegelane	Kokkulepe-karistus		Kahekordne transformatsioon	Kokkulepe-karistus
Isa	T	D2+(S)+T	D2+S	D1
Poeg	D1		D1+T	T	D2+(S)+T

 

Toitumine, koodi ehitamine. Toitumise probleemi vaadeldakse kui suhet tarbija ja tarbitava objekti vahel ja kategooriad, mis me postuleerisime, et väljendada erinevate tarbimisobjektide sisu (keedetud vs toores, värske vs mädanenud), võis kindlaks määrata ainult ühe võis teise suhte võimalikkuse jaatuse või eitusega. Kui nii, siis on vesi ja tuli kui tootjad toodetava objekti suhtes. Ja tõepoolest, just tuli muudab toore keedetuks ja vesi teeb värske mädanenuks. Niisiis paikneb tarbitav objekt adressandi (tootja: vesi, tuli) ja adressaadi (tarbija) vahel.

Seega paikneb kogu narratiivne väljendus nii sisude tasandil (mis eristab tarbimisobjekte), kui ka kategooriate tasandil (eristab adressante ja adressaate).

Gastronoomiline kood

ELU (V)		SURM (M)
V(elus)	Keedetud (tuli-elu)	Toores (tuli-surm)	Mitte V
Mitte M	Värske (vesi-elu)	Mädanenud (vesi-surm)	M

Seksuaalne kultuur

V	Keedetud (mees)	Toores (meessoost laps)	Mitte V
Mitte M	Värske (ema; vanaema)	Mädanenud (naine)	M

 

Gastronoomiliste ja seksuaalsete väärtuste ekvivalentsus.

Seksuaalne käitumine abielusiseselt vastab elule; see on toidu keetmine, mis konjunktsioonis mädanenuga kutsub esile käärimise ja elu. Poissmees ja poisslaps, kes pole läbinud initsiatsiooniriitust seostatakse toore ja tule-surmaga

Abieluväline seksuaalakt kui toore ja mädanenu konjunktsioon, rõhutab surma. Peale vägivalda määratletakse mõlemat messtegelast ühtemoodi, kuid poeg läbi katsumuste transformeerub oma algse seisundi vastandiks, aga isa jääb ikka tooreks (sic!, kui poissmees, tema võimalus saada keedetuks eitatakse, sest ta käitub kultuuri eitades) ja mädanenuks.

Toored tegelased on jahimehed (jaht sisalikkudele, hirvele). Mädanenud on saak (raisakotkaste, põdra).

Kangelase disjunktsioon ühiskonnaga viib tema konjunktsioonile vaimude maailmaga.Mõlemad kangelased, identsed oma loomuselt, erinevad käitumiselt. See erinevus on seotud nende aktant-subjekti süntagmaatilise staatusega, mis vastanduvad:

Subjekt-kangelane, kes omab elu potentsiaali, kangelane-võitja kultuuri omandamisel korraldab katsumusi, omandab omadusi, mis ta võtab ära vaimudelt

Subjekt-kangelane, kes omab surma potentsiaali, võidetud kangelane kultuuri omandamisel, läbib katsumusi, kaotab omadusi, mis ta annab edasi vaimudele