Auto kui märk
Timo Vijar
Märkidega tuleb inimestel kokku puutuda, kas siis, oma igapäevaseid tegevusi tehes või mõtteid mõlgutades, kui mitte kogu aeg, siis päris tihti, kuid rohke segajate hulk takistab mõtlemast nendele märkide teooria seisukohast lähtudes. Puutudes kokku mõne märgiga ei hakata seda analüüsima märkide tüpoloogiast lähtudes, vaid keskendutakse pigem kõige olulisemale: mida see märk tähendab? Üheks laialtlevinud märgiks võib pidada autot. Samamoodi nagu inimesed ise ja nende loodu on märgiliste tähendustega, on auto, lisaks inimese poolt loodule, ka peegelpildiks tema omanikust, asukohamaast ja lõppkokkuvõttes kogu inimkonnast. Auto võib märgiks olla kõigil sagedamini identifitseeritud ja semiootikute poolt levinumalt kasutatud märkide tüüpide näol milleks on: signaal, sümptom, ikoon, indeks, sümbol ja nimi.
Auto kui signaal
Signaal, kõige lühema definitsiooni järgi, on informatsiooni materiaalne kandja, ning lisaks sellele on signaalil omadus vallandada mehhaaniliselt või kokkuleppeliselt vastuvõtjapoolset reaktsiooni. Signaal pöördub sihtkoha poole, mille seesmist ja välimist käitumist see valitseb, võimendades või takistades reaktsiooni. Auto võib olla signaaliks andmaks edasi informatsiooni, tema suhtes käituvale kaasliiklejale, eesootava võimalikkuse kohta. Katkine auto võib olla signaaliks, tema läheduses liiklevale kodanikule, mis annab märku sellest, et parem oleks hoiduda ja vältida lähedast kontakti vastava autoga, kuna välistatud ei ole kokkupõrge, tingituna auto halvast tehnilisest seisukorrast. Selline signaal tekitab kaasliiklejas preventatiivset käitumist ning tingib olukorra mil ähvardavast ohust püütakse eemale hoida. Kokkuvõttes võib igasugune auto tehniline seisukord või olek olla signaaliks peegeldades tõenäosust sellest, mis võib ja mis mitte juhtuda.
Auto kui sümptom
Sümptomi puhul tuleb tegeleda allikaga, mille seesmist käitumist ta väljendab ning võib öelda, et põhimõtteliselt iseloomustab sümptom seisundit. Nagu inimese näonahk võib peegeldada tema füüsilise tervise seisundit ning mõningatel juhtudel inimese välimus tema vaimse tervise seisundit, võib auto peegeldada temas istuva kodaniku füüsilist või vaimset tervist. Muljutud auto kraavis võib olla selgeks märgiks sellest, et seesviibijad võivad olla vigastatud või halvimal juhul surnud. Tegemist ei ole otsese sümptomiga, aga siiski peegeldab ta autos viibijate võimalikku tervislikku seisundit. Samas võib auto välimus anda põgusa ülevaate tema omaniku vaimse stabiilsuse ja tervise kohta. Tahavaatepeeglil ripuvad mudelskeletid ja autot täitvad dekoratsioonid inimluudest ja leekidest on samuti märgiks sellest, et auto omanik erineb teistest inimestest oma psüühilise tasakaalu poolest.
Auto kui ikoon
Ikoon tähendab, et tähistaja ja selle denotatsioonide vahel esineb tüpoloogiline sarnasus. Sellest lähtuvalt võib öelda, et auto on omaniku ikooniline märk. Samamoodi on auto linnaosa, elurajooni, linna, maakonna, riigi, kontinendi, maailma, universumi jne ikooniline märk. Omakorda, auto käigukast, rooliratas, mootor on auto ikoonilised märgid ning edasi minnes võib öelda, et silinder on auto mootori ikooniline märk.
Auto kui indeks
Peirce:”need, mille seos oma objektiga seisneb nende vastavuses faktile”. Maja hoovis seisev auto võib olla indeksiks, kuna ta on indeksiline märk sellest, et auto omanik viibib tõenäoliselt selles hoones või hoone ümbruses. Sarnaselt sümptomile võib muljutud auto olla indeksiaalne märk faktist, et selles viibivad inimesed on viga saanud või siis märk sellest, et toimunud on mingisugune avarii.
Auto kui sümbol
Sümbol on vahend millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset. Ikoonist ja indeksist eristab sümbolit kokkuleppeline seos. Auto kui märgi seisukohast lähtudes omab sümbol teiste märgiliste näitajatega võrreldes suurimat hulka erinevatest märkide tõlgendamisviisidest. Autot võib pidada sotsiaalse staatuse sümboliks, auto peremehe omaduste ja isikupära sümboolseks näitajaks ning paljudeks teisteks sümboolseteks näitajateks. Sportauto võib sümboliseerida omaniku julgust, head sõiduoskust, aga samas ka lapsikust, mõtlematust jpt omadusi. Vana hoolitsetud auto võib olla märgiks omaniku visadusest kanda hoolt asjade eest, hakkajalikkusest, nutikusest leida erinevaid mooduseid auto parandamiseks ja elu sees hoidmiseks, armastusest vanade asjade vastu jne. Stiilne ja omaniku riietusega, aksessuaaridega jpms harmoneeruv auto võib olla märgiks omaniku heast stiilitajust, heast maitsest, aga ka pealiskaudsusest, upsakusest, kalduvusest ennast demonstreerida, vajadusest tõsta oma väärtust mingi teise “hea” omaduse vajakajäämise tõttu jne. Limiteeritud tootmiskogusega auto omamine sümboliseerib omaniku jõukust, sidemeid/kontakte, unikaalsust ning lisab seeläbi mõningat väärtust tema isiksusele. Filmitööstuses, näiteks, kasutatakse autot tihtipeale selleks, et vaataja saaks täpsema ülevaate vaatluse all oleva karakteri staatusest antud filmis. Kokkuvõtlikult öeldes on auto tihtipeale rikkuse, auastme, ameti, vaesuse, tarkuse, stiilsuse, kiiruse, jõu, julguse jne sümboliks. Auto võib sümboliseerida mida tahes, kuna kõik oleneb kontekstist ja interpreteerijast.
Auto kui nimi
Nimeks peetakse märki, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Auto kui nimeline märk hõlmab eneses paljusid erinevaid kategooriaid. Näitkes, kupee, karavan, van, gabriolet, minivan, minibuss jpt on kõik koondatud ühise nimetuse auto alla. See, kui suur hulk erinevaid nimetusi on koondunud nime auto alla, sõltub eelkõige termini kasutajast, sest inimeste autoalased teadmised on erinevad.
Tänapäeval omistatakse autole palju suuremat tähtsust, kui seda olukord tegelikult nõuab. Autot ei peeta enam pelgalt sõiduvahendiks, vaid talle kuulub nüüdsest ülesanne iseloomustada võimalikult täpselt tema omanikku. Autot kasutatakse vahendina näitamaks omaniku materiaalset heaolu, stiilisuunitlust, auastest jpm hoides seeläbi kokku aega mis “kulunuks” selle väljaselgitamiseks. Kuid autol on ka teisi märgilisi rolle, milleks on eelpool mainitud indeks, ikoon jt. Samas ei erine auto teistest eraomanduses olevatest materiaalsetest hüvedest, kuna kõigel ja kõigil on olemas oma põhjus, tagajärg, tähendus mis peegelduvad vastavalt sellele kus, millal ja kes seda tõlgendavad. Inimesed on loonud endale universaalse märkide süsteemi, mille siseselt saab peaaegu kõike käsitleda kui märki ning mis omakorda aitab süsteemi kasutades keskkonnas paremini orienteeruda ja luua uusi märke.