Kultuuride põrkumine rahvusvahelistes noortelaagrites

Marge Velbaum

Viimasel kolmel aastal on mul olnud võimalus osa võtta mitmetest rahvusvahelistest noortelaagritest ning oma essees keskendun viimasele kogemusele.

Viimane rahvusvaheline noortelaager, kust osa võtsin, toimus sel kevadel Taanis, väikses kohas nimega Knivsberg ja sellest võtsid osa üksteist riiki: Eesti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Venemaa, Ungari, Kashastan, Girgistan, Saksamaa ja Taani. Kuna laagrisse kaasatud riikide hulk kultuuriline taust on võrdlemisi laiahaardeline, oli loomulik, et antud olukorras tekkis ka kultuuride vahelisi põrkumisi.

Harilikult hõlmab sõna kultuur kollektiivseid tähendusi ehk mingi rühma, ühiskonna või kollektiivi sees omaksvõetud uskumusi ja selgitusi. Talcolt Parsonsi ja Jürgen Habermasi arvates võib kultuuri terviku jagada analüütiliselt kolmeks: kognetiivseks, väärtusaluseliseks ja väljenduslikuks mõjusfääriks.

Kognetiivne mõjusfäär koosneb maailma puutuvaid mõisteist ja uskumustest ehk laiemalt võttes maailmapildist. Maailmapilt hõlmab enda alla seejuures ka neid mentaalseid ja sageli teadvustamata põhimõtteid, mille abil inimesed tegelikkust esitlevad. Kui vaadata näiteks erinevate maade usundeid, mis samuti mõjutavad inimeste käitumist, siis Rumeenias kuuluvad 90% inimestest ordodoksesse kirikusse, Tšehhis valitsevad rooma-katoliiklus, protestantism ja ateism, Taanis kuuluvad 97% inimestest evangeelsesse luteri usku, Venemaa on eelkõige ateistlik, protestantlik riik, kus valitsevateks usunditeks on ka vene õigeusk, islam ja judaism, Saksamaa on aga roomakatoliiklik, protestantlik riik. Seega esimene põhjus kultuuride põrkumisele tuleb kognitiivsest mõjusfäärist ja erinevatest maailmapiltidest.

Väärtustel põhinev mõjusfäär moodustub sellest, mida ühiskonnas peetakse tähtsaks ja saavutamist väärivaks. Sakslaste jaoks on tähtsad näiteks punktuaalsus, individualism, ümbritsev keskkond ja analüütilisus ning nad järgivad väga täpselt ja truult kultuuris valitsevaid arusaamu. Ungarlased väärtustavad vabadust, kindlaid suhteid ja spontaanset tegutsemist ja ungarlased julgevad oma kavatsusi, tundeid ja arvamusi välja näidata avalikult, mida sakslased näiteks tavaliselt ei tee. Rumeenlased hindavad võrdõiguslikkust ja humanismi, Tšehhi rahvas suhteid ja haridust ning demokraatiat, taanlased elu kvaliteeti ja keskonnaprobleemide lahendamist. Nende jaoks on tähtis usk HEAOLUÜHISKONNA ideoloogiasse. Seega meie kallihinnalised väärtused ja vankumatud siseveendumused saavad vägeva vopsu, kui võtame kokku oma julguse ja riskime osa võtta ühest rahvusvahelisest noortelaagrist.

Ja kolmandaks väljenduslik ehk ekspressiivne mõjusfäär moodustub keelest, muudest sümbolitest ja märgisüsteemidest. Need teevad võimalikuks inimestevahelise kommunikatsiooni ja nende abil suudab inimene end väljendada viisil, millest ka teised (SAMA) kultuuri liikmed suudavad aru saada. Antud noortelaagri puhul oli probleemiks see, et kõneldavad keeled olid pärit väga erivevatest hõimkondadest-näiteks: eesti ja ungari keel soome-ugri keelkonnast, tšehhi ja slovakkia keel lääne slaavi keelkonnast-ja seetõttu oli vaja ühist koodide süsteemi, mis võimaldab läbi viia kommunikatsiooni ja vähendaks kultuuride kokkupõrkeid. Selleks koodide süsteemiks valiti saksa keel, milles hakatigi teksti moodustama. Seega tuleb mängu selline nähtus nagu TÕLKIMINE. Tõlkimine kultuuri ja tõlkimine kultuuriks on protsess, milles toimuvad kõrvuti tõlkimine ühest keelest teise (interlingvistiline), tõlkimine sama keele erinevate stiilide või tekstitüüpide vahel (intralingvistiline) ja tõlkimine ühest märgisüsteemist teise (intersemiootiline).

Antud olukorras oli meile kõigile väga tähtis mõista koode. Toon siinkohal lühidalt ära Roland Barthese viis koodi:

KULTUURIKOOD viitab üldistele kultuurilistele teadmistele ajajärgust, kus tegevus aset leiab (näiteks: ajalugu, müüdid, sotsiaalsed normid ja tõekspidamised), tegemist on kultuuriliste aja-ja ruumiideoloogiatega.

KOMMUNIKATSIOONI KOOD (seemiline) viitab tekstis olevatele suhetele ja karakteritele, mis väljenduvad konkreetse pöördumisena kellegi poole või siis ilmnevad varjatud kirjelduse kaudu.

SÜMBOOLNE VÄLI viitab sümboolsetele tähendustele, kusjuures sümboleid vaadatakse kõige üldisemas mõttes.

TEGEVUSE KOOD (proheetiline) viitab tegevuse järjepidevusele ja teatud loogilisele jätkumisele.

HERMENEUTILINE KOOD viitab mõistatusele ja selle lahendamisele. Samas on tähtsad ka TUUMKOODID, mis sisaldavad keelt ja neid või teisi koode nagu hääletoon, pealiigutus, kulmukergitus, naeratus, käe- ja käsivarreţestid, kehapoos, silmside, kaugus, kehakalle jne, mida kasutatakse keelega paralleelselt.

Koode mõistmata tekib kultuuride vahel rohkesti kokkupõrkeid. Eespool rääkisin, mis juhtub, kui ei tunta kultuurikoode ja kommunikatsiooni koode. Tundmata sümboolset välja võib tekkida samuti rohkesti ebamugavusi. Näiteks sakslaste jaoks on väga tähtis teretada inimesi kätt pidi. See on heatahtlikkuse ja lugupidamise märk. Samas kui eestlased on tavaliselt distantseerunumad ja meie kultuuris piisab ka „moka otsast“ öeldud „Terest“. Kui aga eestlane näiteks sakslasele teretamiseks kätt ei anna, võib kindel olla, et rikutud on kogu kommunikatsiooniprotsess ja vallandub kultuuride konflikt. Sama on ka tegevuse koodidega. Saksamaal on tavaline ja loogiline, et (äri)kohtumisele ei hilineta ja kui mina näiteks eestlasena hilineksin, põhjustaksin ma kultuurišoki – ja sugugi mitte väikese. Seda protsessi võiks nimetada ka KULTUURILISEKS ESITLUSEKS, sest sellega paljastaksin ma oma kultuurile iseloomuliku suhtumise. Ja samas, kuigi mulle tundub, et olen eestlase kohta võrdlemisi temperamentne ja kasutan rohkesti kehakeelt, olen ma siiski rumeenlase või girgistaanlase kõrval kui portselannukk, kes heal juhul suudab end natuke liigutada. Seega ka tuumkoodid mängivad suurt rolli, põhjustades kultuuride vahelisi konflikte. Need konfliktid tekivad eelkõige just seetõttu, et erinevad rahvused vajavad kommunikatsiooniprotsessis erinevaid distantse ja kui satuvad kokku suurt distantsi nõudev rahvus ja lähedust vajav vajav rahvus, siis nende suhtlemine kujuneb probleemseks.

Seega kultuurivahelist suhtlemist mõjutab üsnagi oluliselt see, kui hästi tunnevad suhtlejad nii enda kui teisi kultuure. Kultuurist tingitud arusaamatusi võib ette tulla siis, kui kultuuridevahelised erinevused on suured, kuid konflikte esineb ka siis, kui need on peaaegu märkamatud.

Üks on aga kindel – kultuur ja kommunikatsioon on vastastikku seotud: kultuur, milles inimene on kasvanud, mõjutab tema suhtlemisviisi, ja see, kuidas inimene suhtleb, mõjutab aja jooksul omakorda kultuuri. Seega kui ilmnevad kultuuride vahelised konfliktid, kaasnevad sellega ka kommunikatsiooniraskused.

Kultuur pole miski, mida mingi kõrvalseisja võib vaadelda sotsiaalses grupis, mida ta uurib, pigem on see, et mida sotsiaalse grupi liige TUNNEB. Seega jäävad kultuuride vahelised konfliktid püsima, kui väga me neist ka kõrvale hoida püüaksime, sest erinevatel gruppidel on ja jäävad erinevad kultuuritunnetused. Vähe sellest, igaühel meis on palju erinevaid kultuuritunnetusi…