Eseme semantika minu kodus

Katrin Markov

Roland Barthes’i “eseme semantika” teooria järgi on asi alati märk, mida saab kirjeldada kahel teljel: sümboolsel ja klassifikatsioonilisel. Käies ringi oma kodus, sellises nagu ta just on, püüan välja selgitada, kas mul õnnestub enda ümber leiduvat nendele telgedele paigutada.

Niisiis, otsin kõigepealt asju, mis võiksid kuuluda sümboolsele teljele. Kui näen paralleelselt esemes ka kuuluvust klassifikatsioonilisele teljele, toon ka selle välja. Sümboolsel teljel olev ese peaks suunama mind mingi tähistatava juurde, millest mina saan aru nii, et esemel on mingi muu tähendus peale selle, mille tarvis ta eksisteerib ja et ta lihtsalt olemas on. Lisaks tähendab asja sümbolilisus seda, et see meenutab omanikule mingit konkreetset hetke, sündmust vms.

Klaasist ingel, ripub tagatoa seinal- idee järgi võiks see sümboliseerida näiteks ristiusku. Fakt on aga, et mina pole usklik. Tõde on hoopis see, et see kujuke sai mulle eelmiste jõulude ajal kingitud ja kinkijaks oli minu 6-aastane õeke. Seega võib öelda küll, et see esemeke minu seinal naela otsas on sümboolne- see sümboliseerib minu jaoks jõule, väikeõde (ehk siis perekonda) ning pisut ehk ka puhtust ja siirust (mida üks ingel ju sümboliseerima peaks). Peale selle on see lihtsalt üks kena asjake.

Elukaaslase korvpallidiplom, ripub sama naela otsas eelmainitud ingliga; medalid värviliste paelte otsas, ripuvad suures toas riiulinurga küljes- sümboliseerivad kõige kallima inimese spordilembust. Barthes’i sõnul võib sümboolne olla ka vaid üks osa esemest- nii tähistavad medalitel olevad aastaarvud, alanimetused ja kohanimed konkreetseid sündmusi ehk siis võistlusi, kust osa võetud, samas kui medal või diplom tervikuna tähistab armastust spordi vastu üldiselt. Need diplomid ja medalid võib paigutada ka klassifikatsioonilisele teljele- eeldades, et sport on ühiskonnas vägagi kindla positsiooniga nähtus.

Suur plakat tagatoa seinal- see kujutab endast pilti, kus hiigelsuur kotkas on oma küünised surunud meie koduplaneedi Maa ihusse ning lendab sellega teadmata suunas, ümbritsetuna tähtedest ja värvilisest udust. Klassifikatsioonilisel teljel võiks see plakat tähistada midagi seoses inimeste sisemise vajadusega kunsti järele. Sümboolsel teljel märgib see mulle aga kahe aasta tagust Rootsis käiku, kust plakat toodud sai. Olin siis alles mõne kuu tuttav praeguse elukaaslasega ja see oli minu esimene välisreis. Just neid kahte viimast see ese sügavuti vaadates mulle ilmselt kõige enam sümboliseeribki.

Ajakirjahunnik tagatoas riidekapi otsas- seal leidub nii Annesid, Stiile, Trende, Saladusi kui ka Ristikuid ja Miniristikuid. Jällegi võib seda esemegruppi paigutada nii sümboolsele kui klassifikatsioonilisele teljele. Viimase puhul on tähistatavaks pidev ümbritsetus kõiksuguse ajakirjanduse poolt- reklaamid, kõikjalt vastu vaatavad värvilised huvi tekitavad pealkirjad jne. Sümboolselt võib siin aga tegu olla minu kui naisterahva huviga naisteajakirjade vastu. Lisaks kumab läbi minu armastus ristsõnade lahendamise vastu.

Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Avoni kalendrid seinal- väga selge, tegemist on vajalike esemetega ajas orienteerumiseks, vaevalt et neid kodusid palju on, kus kalendrit seinal ei ripu. Kuid neil asjadel on ka sügavam, sümboolsem tähendus- üks neist tähistab minu töökohta ja teine minu ema hobikorras tegevust.

Hüppenöör riidekapi ukse peal- kas jällegi armastus spordi vastu? Jah, sellega teenib see ese ära koha klassifikatsioonilisel teljel. Sümboolsel teljel tähistab see aga minu tulevast ämma, kelle käest selle koos hunniku oma õdedele viidava mänguasjakraamiga sain, hüppenööri otsustasin endale jätta- mine tea, hakkan veel kunagi iga päev seda kasutama. Niisiis sümboliseerib see ese minu vajadust liikumise järele ja ühtlasi ka minu laiskust.

7 erinevat naistelõhna pudelit riiulil- klassifikatsiooniliselt tähistavad tänapäeva naist, kel buduaar kõikvõimalikke potsikuid-totsikuid täis. Tõepoolest on minu omade hulgas ka paar “nimekamat” parfüümi, nagu Hugo Boss ja Halloween. Nüüd aga tuleb sümboliline tähendus- üks neist võidetud mingi meilile laekunud kampaania loosimise käigus ja teine on kallima kingitus, mis praeguseks juba enam-vähem tühjaks pihustatud.

Merevaigutükikestega pildike tagatoa ja kaks maali suure toa seinal- pealtnäha jällegi kunstiarmastus (klassifikatsiooniline telg). Kuid tõe toovad päevavalgele jällegi sümboolsed tähendused- esimene neist on kaasa toodud kaks aastat tagasi Leedust, kui seal kooriga laulupeol sai käidud. Maalidest üks on vanemate kingitus mulle 20. sünnipäevaks. Ning teine maal on kingitud elukaaslasele 25. sünnipäevaks, autoriks kallima parima sõbra naine. Täiesti selge, mida igaüks neist isiklikus pildis sümboliseerib.

Peegli külge kinnitatud karumõmmi ja südamekesega pilt, mis ütleb:”Armastan Sind!”, välja lõigatud šokolaadipaberist- sümboolne tähendus teadagi-millest- eks ikka armastusest. Sama tähendus on ka samale peeglile kinnitatud Kaubahallis kiirfotoputkas eelmisel suvel tehtud pildiseerial ning raamaturiiuli otsas savinõu sees oleval suurel kuivatatud rooside sülemil.

Päris mitmes kohas leidub puust nikerdatud esemeid, mis klassifikatsioonilisel teljel tähendaksid jällegi seost kunstilembusega vms. Sümbolilises mõttes tähistavad riiulil olevad puust kass ja koolipink aga minu kunagist taskurahateenimist ühes puidufirmas ning sealseid fantastiliselt lõbusaid ja toredaid inimesi, televiisori peal olevad puust nikerdatud lillepott ja hundinuiad kallima ametit ja nende kinkide valmistamist mulle.

Köögis kausis on neli munapühadest seisma jäänud värvitud muna, mis klassifikatsioonilisel teljel tähistavad üldlevinud ülestõusmispühi. Sümboolselt tähendavad need mulle aga ühest küljest mitte raatsimist neid ära visata, kuna nad on ju nii ilusad ning teisalt laiskust, sest olgem ausad- kindlasti on need juba ammu kõlbmatud millekski muuks kui vaatamiseks.

Riiulis on päris palju erinevaid raamatuid, alustades Õigekeelsussõnaraamatust ja lõpetades armastusromaanidega, sinna vahele jääb veel mälumänguraamatuid ja kõiksuguseid psühholoogilis-filosoofilist laadi teoseid. Klassifikatsioonilisele teljele paigutub see “nähtus” tänu levinud arusaamisele, et lugemine teeb targaks ja et kui sul on riiulis rohkem raamatuid, näitab see sinu intelligentsust või vähemasti püüdlemist selle parandamise poole. Sümbolilise telje tarvis võiks siit aga välja lugeda palju erinevat. Peamine, mida need raamatud minu kodus sümboliseerivad, on fakt, et mulle tõesti meeldib lugeda, on alati meeldinud. Kõikvõimalikud antoloogiad ja sõnaraamatud reedavad, et tegelen õppimisega. Kuna enamus raamatuid on laenutatud TÜ Raamatukogust, sümboliseerivad nad mingil määral ka minu töökohta.

Lae all ripub Postimehe kirjaga õhupall- sellel on küll puhtsümboolne tähendus, mis kõige otsesemalt seotud alles Raekoja platsil Postimehe päeval käimisega. Muidugi, kes sellest päevast ei tea, selle jaoks võib see õhupall tähistada seda, et olen andunud Postimehe lugeja.

Üksik jõuluehe, ripub kõrgel lae all kardinapuu küljes- laiemas mõistes tähistab see jõule. Kuid arvestades, et praegu on suvi peaaegu käes, pigem kõige puhtamat laiskust ja mälumahtu.

Köögis on loomulikult sööginõud, kõige muu hulgas kruusid, millel kirjad “Olen doonor, päästsin elu” vms. Klassifikatsiooniliselt- köögis vajalikud tarbeesemed. Sümboolsel teljel aga vihjab sellele, et kruusi omanik on veredoonor.

Nii võiks aina jätkata ja jätkata, usun, et enam-vähem iga eseme võib mingi põhjendusega sümboolsele teljele paigutada. Klassifikatsioonilise teljega on veidi keerulisem, kõiki asju minu ümber ei anna millegi ühiskonna poolt kehtestatu hulka klassifitseerida. See on aga küll tõsi, et asi on alati midagi tähistav ehk märk, mis annab edasi mingit sümbolilist tähendust.