Strukturalism

Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri m�istet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sf��ridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne m�tlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.

Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate s�steemide d�naamikas.

Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele:

1. Totaalsus (totalit�): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest s�ltumatud.
2. Transformatsioon ehk �he allstruktuuri korrastatud �leminek teiseks kindlate reeglite alusel.
3. Eneseregulatsioon (autor�glage) ehk s�steemi elementide v�ime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:�Struktuur on s�steem, mida juhib seadusp�rane seos.�

LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesm�rk struktuurlingvistika konkreetse meetodi �le kandmine kulturoloogia v�ljale, eesm�rgiga saavutada seal objektiivsus ja t�psus, mis on omane loodusteadustele.

S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon

1. traditsioonilise metaf��sika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja j�tkas Nietzshe. V�idetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks v�imalik teadvustada ja neil on isegi suurem gnoseoloogiline v��rtus, kui substantsionaalsetel. Kanti asi iseeneses v�listatakse. Nietzshe Jumala surm � Autori surm.
2. M�istusv�liste m�istuse aluste eksplitseerimine, mis l�htub Marxi ja Freudi t��dest. Erinevad m�istelised konstruktsioonid (LS mentaalsed konstruktsioonid, Foucault episteem, Lacani s�mboolne kord) pretendeerivad mitteteadvuse olemuse ja funktsioonide formaliseerimisele, arendamisele ja selgitamisele.
3. Neoratsionalism

Struktuuri vastandiks v�ib lugeda texture (faktuur), mis vastukaaluks struktuuri loogilisele ja �ldisele iseloomule on individuaalne ning �ksik ("Uue kriitika" juhtkuju J.C.Ransom�i j�rgi on poeetiline teos "avatud loogiline struktuur vaba individuaalse faktuuriga".) Hiljem kasutati neid termineid ka Freudi terminoloogia raames, kus siis struktuurile vastab id ja faktuurile ego.

Saab r��kida kolmest suuremast voolust, mis l�htuvad klassikalisest struktuuri m�istest:

• Strukturalism, kus kirjandusteksti vaadati autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast. Tuntumad esindajad on Greimas, Levi-Strauss ja Barthes.
• Narratoloogia, mida v�ib tinglikult nimetada ka t�nap�eva strukturalismi vormiks. ENE m��ratluse j�rgi l�htub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelk�ige narratoloogia laiemates piirides. J�tab alles "s�vastruktuuri" m�iste, mis on teose aluseks. Kuid p�hir�hk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse m�ju" k�igus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur.
• Retseptiivne esteetika l�htub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuv�tjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden.

Strukturalism � semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske:

Foucault: Structuralism replaced phenomenology and become coupled with Marxism.

Tagasi