Uurimuse teoreetilise osa kirjutamine:

Tuleks siis kirjutada nende materjalide põhjal, mis ma paljundused andsin. Kirjutama peaks referaadi vormis. Soovitav on kohe arvet pidada ka kasutatud kirjanduse osas. Kui mingi lõik on ühest allikast võetud, ühe allika põhjal kokku kirjutatud, siis võiks kohe panna sinna järele sulgudesse artikli või raamatu autori ja aasta, näiteks (Jaagus, 2002).

Üks Internetiallikas ka, kus mul on üleval nende samade mõõtmiste kirjeldus, millest need igapäevased lumikatte paksused saadud on, mida oma töös uurite: http://web.zone.ee/funnelcloud/lumikate.htm (ega eriti midagi seal ei ole, aga paar fotot vähemalt nendest lumelattidest, nende paigutusest).

Üldse siis kirjutada 2 peatükki teoreetilist osa, saate kumbki ntks ühega tegeleda:

1. Üline peatükk lumest, lumikattest, selle mõõtmisest.

• mõisted lumi ja lumikate lahti seletada
• Miks lumikate on oluline (loodusele, keskkonnale, ka inimesele kui selle kohta midagi on)
• mis ühikutes mõõdetakse, mõõtmismetoodika (lumelatid jms).
• mida veel mõõdetakse lume puhul (lumega kaetuse aste peaks ntks olema, kuskil oli lähemalt seletatud selle kohta). Pole vaja igasuguseid füüsikalisi asju nagu lume tihedus ja veevaru jms seletada või mainida.
• Lumepäevade arvu leidmine, et millal arvatakse lumepäevaks ja millal mitte (just sellise olukorra puhul, kus lund on väga vähe või laiguti)
• Püsilumikatte arvestamine, kuskil oli selle kohta ka, täpsemalt seletatud, et kaua peab järjest maas olema, et oleks püsilumi jne.
• Kui on esimese ja viimase lume määramise definitsioon ka kuskil, siis võib selle lisada. See on küll väga elementaarne, aga võib-olla on kuskil ka välja toodud nendes tekstides.

2. Eesti lumekliima kohta teoreetiline peatükk

• millal on kõige varem lund tulnud sügisel, kus, kuipalju, millal on kõige hiljem kevadel lund tulnud, kus, kuipalju
• Millal talvaliselt algab püsilumi eri Eesti piirkondades, millal lõppeb
• Palju on keskmine lumepäevade arv, kui vähe ja palju on üldse olnud Eesti eri piirkondades talvedel lumega päevi.
• Kõrgustike mõju lumikattele, siin võiks seda Haanja teksti kasutada, sellest näiteid tuua, et kuidas see lume algus seal ja lõpp ja paksus võrreldes Võruga on.
• Lume paksuse kohta, et kui paks lumikate on Eesti eri piirkondades tavaline, mis kuus on kõige suurem lume paksus, lume paksuse rekordid absoluutsed (ehk siis kõige suuremad läbi ajaloo mõõdetud lumikatte paksused Eestis).
• Eesti lumikate ja kliimamuutused: ajalised trendid lumepäevade arvus ja lumikatte paksuses, ehk siis kuidas on aastakümnete jooksul lumepäevade arv ja lumikatte paksus Eesti eri piirkondades muutunud, mida prognoositakse tulevikuks
• Eesti rekordiliste lumepaksuste jms juures võiks võrdluseks ära mainida ka vastavad maailmarekordid, need olid vist seal raamatus "Eesti ilma riskid" olemas.