Noorgeograafide sügissümpoosion

	Ettekanded (11 fotot)		Ekskursioon (9 fotot)		Muud fotod (4 fotot)

Agu S-E Sihvka annab aru ehk reede õhtune pahandus:)

Seekordne sügissümpoosion, järjekorras juba neljas, toimus Viljandimaal Abja-Paluoja Gümnaasiumis. Mulle oli see kolmas kord sellel üritusel osaleda. Esimene kord oli Palamusel kahe aasta eest ja teine möödunud aastal Muhu saarel. Esimesel sügissümpoosionil Simisalus kahjuks ise ei osalenud.

Kauguse suhtes Tartust vaadates oli tegu umbes saja kümne kilomeetriga, seega vahepeale juhtum Palamuse mõnekümne kilomeetri ja Muhu üüratu sõidu kõrval. Õnneks oli sel aastal Tartust minejatele lõpuks ka bussitransport organiseeritud. Niiet koos mõne rebase ja paari vanema olijaga me reedel pärast kella viit Tartust läksime. Ilm oli hea ja sõit hoogne, pool seitse leidsime end juba õigest kohast.

Pärast avakõnesid ja õhtusööki pidas külalisesineja Taavi Pae väga huvitava ettekande mulkide teemal. Saime teada, et Viljandi ei ole ikka ajaloolise mulgimaa pealinn, samuti puudub läti keeles sõimav või halvustav ütlemine Lõuna-Eesti inimeste kohta. Seega need, kes on veendunud, et sõna “mulk” on lätlaste pandud pilkenimi ja peaks tähendama lolli, võiksid ennast rohkem harida. Loomulikult vaadati juba esimesel õhtul ära ka üsna lühike film “Agu Sihvka annab aru”. Edasi oli juba rohkem isetegevus mis inimeseti varieerus rahulikust magama minekust kuni öisesse linna kolama mineku ja pahanduste korraldamiseni (see viimane on küll otsene vihje minu tegemistele).

Teine päev algas hommikusöögiga juba kell kaheksa ning oli kella üheksast kuni viieni äärmiselt sisutihe. Kuulata oli kokku kaheksa pooletunnist ettekannet väga erinevatel teemadel. Võib öelda, et kõik olid omanäolised ja huvitavad. Hommikupoolikul näiteks saime teada, kui palju inimest mobiilpositsioneerimisega jälitada saab. Samuti avaldasid muljet kaevandamise teemalises ettekandes nähtud fotod kaevandustes kasutatavatest hiigelmasinatest. Väga huvitav oli ka 19. sajandi nimede ülevaade, hea oli vaadata, millised tänapäeva nimed juba siis laias kasutuses olid Eesti alal.

Õhtupoolikust jäi meelde väga huvitav ülevaade põdra jälitamisest raadiosaatja abil. Samuti käsitleti suhteliselt lihtsalt ja arusaadavalt loodusliku kiirguse ja radooni probleeme Eesti alal, mis tegelikult ei ole kaugeltki vaid põhjaranniku mure. Huvitav oli ka analüüs Pronksiöö mõjust turismile ja turistide arvukusele. Edasi veel üks väike filmike ja tallinlaste kaasahaarav ülevaade suvisest matkast Koola poolsaarele ning Hibiinidesse. Isegi slaididelt vaadates äärmiselt ilus ja muljetavaldav puutumatu loodus.

Edasisse õhtusse tõi meeleolu viktoriin ja traditsiooniline saun. Viktoriinil ehmatasid seekord rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi inglise keelsed küsimused, aga vähemalt tean nüüd, kui vähe ma ikka geograafiast tean. Edasine kulges tõusva meeleolu joones. Saun oli igati tasemel ja ruumikas, leili said vist küll kõik soovijad visata.

Pühapäeva hommikul taas varajane hommikusöök kell kaheksa ning seejärel üheksast oli stendiettekannete kord. Tegelikult ainult kaks stendi oligi, mõlemad Tartu Ülikoolist ja äikese teemal. Tegime siis Jüriga oma ettekanded ära ja siis juba läkski asjade pakkimiseks ja ööbimiseks kasutatud klassiruumide mööbli paika tõstmiseks.

Bussiekskursioon mööda mulgimaad algas kella 11 paiku ja ilma suhtes väga parajal ajal - sügispäike oli end just läbi murdnud hommikusest tihedast udust. Külastasime kooli lähedal Abja-Paluoja muuseumi ja hiljem veel teist mulkide teemalist muuseumi, mis kuuldavasti rahva oma soovi ja kuludega rajatud. Loomulikult vaatasime ka Lõuna-Viljandimaa ilusat loodust. Õnnetus ära näha Lõuna-Eestile omane punane liivakivipaljand. Võimsa mulje jättis ka Halliste ürgorg. Kahju, et suht kiire oli ja nii mõnigi huvitav koht külastamata jäi.

Lõpetuseks veel traditsiooniline piknik õues koolimaja juures ja oligi kogu see tore üritus selleks korraks läbi. Mina olen igal juhul väga rahul. Eriti rõõmu tegi, et sel aastal oli ka Tartust suht palju osavõtjaid. Loodan, et ka järgmistel aastatel selline üritus toimub ja et mul õnnestub jätkuvalt osaleda. Pahandust igal juhul enam teha ei kavatse, vähemalt mitte sügissümpoosionil.