3. IX 14-16 SISSEJUHATUS

Ideeajalooline taust: valgustuse mõiste, filosoofilised kontuurid
Kant, Darnton, Berlin valgustusest.
Muutused kirjanduselus

Lugeda:
Immanuel Kant, Kostmine küsimusele: mis on valgustus? - Akadeemia, 1990/4, lk. 801-809
Robert Darnton, George Washingtoni valehambad. - Vikerkaar, 11-12/1999, lk102-118
Isaiah Berlin, Valgustusliikumise vastasleer. - Berlin, Valik esseis, 1998
Isaiah Berlin, Montesquieu. - Berlin, Valik esseis, 1998

valgustus, Aufklärung, enlightenment, siècle des Lumières, illuminismo (it), ilustración (hisp)

Immanuel Kanti, Kostmine küsimusele: mis on valgustus?
(Immanuel Kant, Berlinische Monatschrift 1784)

"Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks aru kellegi teise juhatuseta. Sapere aude! (Söenda olla tark!) Ole söekas kasutama omaenese aru! Selline on niisiis valgustuse juhtlause."(Tõlk. Ed. Parhomenko, Akadeemia, 1990/4, lk. 801-809)

Valgustuse filosoofilised kontuurid:

1. ratsionalism (1680-1740)
(René Descartes, Isaac Newton, Gottfried Leibnitz)
Valgustuse põhijooni:
orienteeritus mõistusele
teaduslike meetodite ümberformuleerimine (loobumine deduktiivsetest meetoditest, dogmaatilistest tõdedest)
sekulariseerimine
uus Jumala-käsitus: deism, neoloogia

ratsionalismikriitika:
J. G. Hamann, J. G. Herder, Shaftesbury, Burke, Young
vt. Berlin, Valgustusliikumise vastasleer. - I. Berlin, Valik esseid, 1998
pietism

2. empirism-sensualism (1740-1780);
John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690
"Nihil est in intellectu, quod non fuerit in sensu"

3. krititsism (1780-1795)
I. Kant, "Puhta mõistuse kriitika" (Kritik der reinen Vernunft, 1780)

Muutused kirjanduselus:

Loenguteemad