Inglise romaan

Lugeda:

Daniel Defoe, Robinson Crusoe, 1984
Jonathan Swift, Gulliveri reisid
Henry Fielding, Tom Jones, 1981
Laurence Sterne, "Tundeline teekond", 1972
"The Life and Opinions of Tristam Shandy, Gentleman" (soovituslik)

proosazhanrid

1. periodical essay: Addison, Steele
2. essay: Shaftesbury, David Hume, Bernard Mandeville;
3. letters: Richard Hurd, Letters on Chivarly and Romance; Horace Walpole, krahv Chesterfield;
4. reisikirjad: Daniel Defoe, A Tour through the Whole Island of Great Britain; Laurence Sterne, A Sentimental Journey Through France and Italy;
5. Journals: James Boswell; Swift, Journal to Stella;
6. memoirs: Horace Walpole, Memoirs of George III; David Hume, My Own Life;
7. biography: Samuel Johnson, Lives of the English poets; James Boswell, The Life of Samuel Johnson;
8. history: David Hume, History of England; Edmund Burke, Reflections on the Revolution in France;
9. vaimulik kirjandus, jutlused;
10. feministlik kirjandus;
11. käitumisõpikud (conduct books), kasvatusliku sisuga kirjutised;
12. almanahhid, chapbooks;
13. proosasatiir: Jonathan Swift, Travels into Several Remoite Nations of the World by Lemuel Gulliver, 1726; The Battle of the Books; Tame of a Tub;
14. romaan

Kriteerium	Romance	novel
Tegelaste sotsiaalne staatus	Aristokraatia	kodanlus
Tegelaskujude esitus	idealiseeritud kangelased	keskpärased kujud, mixed characters
Tegevus	imepärane, võimatud juhtumised; kangelasteod, riiklikud suursündmused	elulähedased, võimalikud sündmused igapäevaelust
suhe tegelikkusega	süzee ebatõenäolisuse ja fantastilisuse tõttu väike	realistlikust esituslaadist tingitud elulähedus
Stiil	stiliseeritud keel	kõnekeel
mõjul lugejale	imestus või vaimustus, mida tekitab ebatõenäoline maailm	äratundmine, sest näidatakse tuttavat maailma

Daniel Defoe (1661-1731)

The Life and Strange Surprizing Adventures of Robinson Crusoe, of York, Mariner, 1719
Moll Flanders, 1721

1. autentsusetaotlus (väljaandja fiktsioon, mina-jutustus, fiktsionaalse ja faktilise sidumine);
2. mina-jutustus-situatsioon: sündmuste retrospektiivne reflekteeritus, erinevus jutustava ja läbelava mina vahel; mina-jutustaja identsus protagonistiga;
3. didaktiline mõjutaotlus.

Samuel Richardson (1689-1761)
Pamela or virtue rewarded, 1740
Clarissa, or the history of a young lady, 1748-49

Kiriromaani tunnused: formaalselt koosneb (fiktiivsete) kirjade reast väljaandjafiktsioon: sageli raamib kirju fiktiivse väljaandja ees- ja järelsõna writing to the moment: väike ajaline ja emotsionaalne distants tegelaste läbielamiste ja läbielatu kirjapaneku vahel vastupidiselt retrospektiivsele minajutustajale ei tea kirjakirjutaja edasist tegevuskulgu kirjakirjutaja teadvusseisundi ja tunnete näiliselt vahetu fikseerimine, edasiandmine tegelaskujude, ruumi, tegelikkuse subjektiivne esitus aktsendi nihkumine väliselt sündmustikult psühholoogilistele protsessidele ja tegelaste diferentseeritud esitusele kommunikatsioonisituatsiooni määrab kirjapartnerite vaheline isiklik, intiimne suhe orienteeritus adressaadile kirjutajate ja perspektiivide arv on muutlik (kas mono- või multiperspektiivne kiriromaan) stseenilise ja dramaatilise jutustusviisi eelistamine väike distants tegelase ja lugeja vahel ja sellele vastavalt suur samastumispotentsiaal kõiketeadva jutustaja puudumine, seega ka moraalse orientatsiooni andmatajätmine individuaalsuse ja subjektiivsuse väärtustamine kõrge esteetilise illusiooniloome aste.

Henry Fielding (1707-1754)
An Apology for the Life of Mrs. Shamela Andrews
The History of the Adventures of Joseph Andrews and his Friend Mr. Abraham Adams. Written in Imitation of the Manner of Cervantes, Author of Don Quixote, 1742
Tom Jones, the History of a Foundling, 1749
- tegevuskulu ja tegelaste selge struktureeritus
- stseeniline jutustusviis, komöödia elemendid
- auktoriaalne (transtsendentaalne) jutustaja
- tegelaskujude individuaalsus ja tüpiseeritus
- seiklus- ja kelmiromaani vorm, kuid teemaks - inimlik loomus.

Tobias Smollett (1721-1771)
The Adventures of Roderick Random, 1748
- hispaania kelmiromaani eeskuju (seiklusrikas sündmustik, realistlik miljöökujutus, satiir)
- episoodiline struktuur
- tüpiseeritud (karikatuurne) karakterikujutus

Laurence Sterne (1713-1768)
A Sentimental Journey Through France and Italy, 1768
The Life and Opinions of Tristam Shandy, Gentleman, 1760-67
- uuenduslikud jutustusstrateegiad, eksperimentaalromaan
- lineaarse kronoloogilise narratiivi lõhkumine
- romaani ülesehitusprintsiibiks katkestus, kõrvalekaldumine
- transtsendentaalne jutustaja
- loobumine esteetilisest illusiooniloomest
- teemaks jutustaja teadvus

sentimentaalne romaan:
Oliver Goldsmith, The Vicar of Wakefield, 1766
Henry Mackenzie, The Man of Feeling, 1771
erootilis-sentimentaalne romaan: John Cleland, Fanny Fill

Gothic novel

1. tegevuse paigutamine keskaega või võõrastesse maadesse;
2. tegevuspaik: vanad mahajäetud lossid, varemed, maaalused koopad, labürindid;
3. tegelste mustvalge jaotus, poetic justisse;
4. romance'i elemendid: müstilised, üleloomulikud sündmused;
5. teemaks tavaliselt süütuse, vooruse kiusamine;

Horace Walpole, Castle of Otranto
Clara Reeve, The Old English Baron
Ann Radcliffe, The Mysteries of Udolpho
Mathew Grery Lewis, The Monk
Mary Shelly Frankenstein

Milles seisneb inglise romaani uuenduslikkus?

1. formal realism (Ian Watt, The Rise of the Novel. Studies in Defoe, Richardson and Fielding, 1957), empirism, authenticity
2. huvi inimteadvuse ja psühholoogia vastu (Locke), sincerity
3. moralism
4. zhanripiiride hägustumine
5. individuaalsed poeetikad
6. mäng fiktsionaalsusega, autentsusega (Sterne)
7. mina-jutustaja kui transtsendentaalne jutustaja
8. loobumine illusiooniloomest
9. uus suhtumine lugejasse

Loenguteemad