Mängude ja simulatsioonide läbiviimise üldine struktuur

Nagu öeldud, on mängude ja simulatsioonide maailm väga kirev, kuid nende kasutamisel hariduseesmärkideks on teatud ühised jooned. Suvalise mängu/simulatsiooni kasutamises võib eristada kolme selgelt üksteisele järgnevat osa, milleks on sissejuhatus ehk briifing, tegevus ehk mäng ise ja mängus toimunu / kogetu analüüs ehk debriifing. Ajaliselt on tavaliselt briifing kõige lühem, teised kaks aga võiksid olla enam-vähem samapikkused.

Briifinguks nimetakse neid olulisi minuteid, mis eelnevad mängu algussignaalile. Selle aja jooksul peavad kõik aru saama, mida me tegema hakkame ja omandama üldise ettekujutuse sellest, miks me seda teeme. Kui mängus on ette nähtud erinevad rollid ja üldised reeglid, siis ka need tuleb selgitada briifingul. Kindlasti ei tohi selle jooksul ennustada, mis mängus juhtuda võiks – selle arutamiseks on aeg peale mängu. Briifingu lõppedes peaks igaühel selge olema, mida ta peab tegema.

Tegevus ise on mängu see osa, mida me tavaliselt oleme harjunud mänguks pidama. Seda osa nimetatakse tihti ka maagiliseks ringiks: briifingu lõppedes astuvad kõik osalejad reaalsest elust mängu maailma ja mängu lõppedes mängu maailmast tagasi reaalsesse maailma. Mängus osalejad tegutsevad vastavalt etteantud reeglitele, kasutades olemasolevaid ressursse (aeg, kaardid vms). Simulatsioonimängud on tavaliselt üles ehitatud mõne sotsiaalse süsteemi lihtsustatud mudelina. Mängu juhi rolliks on mängu protsessi jälgimine ja vajadusel suunamine selleks, et osalejatel oleks võimalik kogeda simuleeritava süsteemi toimimisloogikat, mis reaalses elus võib olla vägagi komplitseeritud.

Debriifing. Hariduslikus mõttes on see kõige olulisem faas. Siin toimubki õppimine – kõik eelnev oli ainult ettevalmistus õppimiseks, emotsioonide ja isikliku suhtumise tekitamine, selleks, et saaks asuda arusaamist ja suhtumist kujundama. Mängud ja simulatsioonid on väga halvad vahendid faktide õpetamiseks, nad sobivad aga suurepäraselt palju raskemaks ülesandeks – suhtumise muutmiseks, isiklike arusaamade kujundamiseks. Debriifingu korrektseks läbiviimiseks on spetsiaalne metoodika. Suurim viga, mida õpetaja saab teha, on hoida aega kokku debriifingu arvel – siis muutubki hariduslik mäng lihtsalt meelelahutuseks.