Kõrgastme test
Jüri Kamenik

Kui eelnevad testid olid ainult või vähemalt tihedalt pilvedega seotud, siis see test nõuab laiemaid ja põhjalikke teadmisi atmosfäärifüüsikast. Enam ei piisa sellest, kui lugeda selle teema kohta hästi palju, vaid teadmiste süsteemis peavad olemas olema seosed ning peab olema kogemusi reaalsuses toimuvaga.
Küsimusi on siin üsna palju, rohkem kui eelmistes testides ning mõned küsimused nõuavad loovat mõtlemist ja enda seisukoha kujundamist, st ühene vastus puudub ja diskuteerida võib palju. Päris vaba muidugi vastus olla ei saa, sest siis kaotaks küsimus küllaltki palju oma mõttest, sest eesmärk on end ikkagi harida meteoroloogiavallas.
Nagu eelmistest testidest mäletame, siis tähendab taustavärv testi raskusastet, siin on see hall, järelikult kõige keerukam. Vastamisel võib kasutada Interneti abi, aga kõiki vastuseid nõutud kujul või ammendavalt ei pruugi leida. Õige võib-olla nii üks, mitu kui ka kõik variandid, kui küsimus muidugi on üldse valikvastustega. Samuti võib-olla selliseid küsimusi, millel ei olegi pakutud variantide hulgas õigeid vastuseid, st kõik on valed. Seega seda kindlasti arvestada! Mõnel juhul võib küsimuses endas olla vihjeid vastusele.
Head lahendamist!
 

1. Kes andis pilvedele nimetused?

2. Pilved nimetati ja klassifitseeriti alles 19. sajandil. Miks see juhtus nii hilja?

 

3. Millised pilveliigid on fotol?

a. kihtpilvedb. kihtrünkpilvedc. kõrgrünkpilvedd. siin ei olegi mingeid konkreetseid pilveliike e. kõrgrünkpilved ja kihtrünkpilved
 

4. Millega on siin fotol tegemist?

a. see on ilusa suvepäeva hommik b. need on kiudpilvedc. pärast väga äikeserohket päeva või ööd võib taevas selline välja näha
 

5. Keda peetakse Eesti kõige paremaks pilvede tundjaks?

 

6. Oli ilus juulikuu hommik ning üks sõpruskond otsustas loodusesse matkama minna. Päev oli mõnusalt soe, kuid veel enne õhtut otsustati hakata tagasi tulema. Tagasiteel juhtus olema muidu metsade ja laante vahel veidi lagedam ala ning seal avanes selline vaade. Seda jäädi veidiks ajaks imetlema ja tehti fotogi. Millega peaksid matkalised ülejäänud tagasiteel arvestama?

a. ilus ja soe ilm jätkub b. matkalised peaksid varjuma, sest oodata on peatset hoovihma, äikest ja rahetc. need pilved põhjustavad vaid pilves ilma, misjärel taevas selgineb
 

7. See on satelliidipilt Läänemerest ja selle ümbrusest. Näha on mitmesuguseid pilveväljasid. Mõned neist on heledad tombud. Mis liiki pilvedega on tegu ja milliseid ilmastikunähtuseid need põhjustavad?

Valged tombud on a. kiudpilvedb. kõrgrünkpilvedc. rünksajupilvedd. rünkpilved.
Need pilved põhjustavad või näitavad .
Lisaküsimus 7a: Miks on valged pilvetombud mere kohal või ranniku lähedal?
 

8. Milline pilvevorm avastati 1951. aastal?
 

9. On septembrikuu lõpp. Päeva jooksul liikus üle Eesti külm front üsna rohke sajuga, selle järel ilm selgines ja tuul pöördus. Õhtul võis horisondi lähedal näha selliseid pilvi. Foto on tehtud Tallinnas suunaga loodesse (mere poole). Millist ilma võib öösel oodata?

a. ilm on sademeteta ja vähese pilvisusegab. jahe ja udunec. hoovihm, rahe, äike
 

10. Päike just loojus. Märgata võib kiirtelehvikut, samuti on taevas lillaka värvusega. Kuidas neid kiiri nimetatakse, miks need tekivad ja miks on taeva värvus selline?

11. Kui kõrgel asub tavaliselt kihtsajupilvede alus?
a. 100 mb. 200 m c. 300 m
 

12. Kui kõrgele võivad Eesti oludes ulatuda rünksajupilvede tipud?
a. 10 kmb. 12 km c. 15 km
 

13. Milline pilveliik on taevas? Kuna fotol ei ole pilvi näha, siis peab järelikult otsustama sademete järgi.

a. kihtsajupilvedb. rünksajupilved c. kõrgkihtpilved

14. Mida näitavad need pilved?

a. neil ei ole erilist tähendustb. ilm halveneb, läheb sajule c. ilm püsib selge või vähese pilvisusega.

15. Millised pilved koosnevad tavaliselt ainult veepiisakestest?
a. kihtsajupilvedb. kõrgkihtpilved c. kiudpilved

16. Millised pilved annavad põhilise osa sademetest ja milline protsess seda põhjustab?

17. Millised pilveliigid on siin esindatud? Millist optilist nähtust võib fotol märgata?

18. Kas pilved on kogu maailmas ühesugused, st kümme liiki ehk põhivormi on kõikjal olemas ja need on ära tuntavad?
a. jah, sest erinevused pole põhimõttelist laadib. ei, sest mõnes maailma paigas võivad erinevused olla ka põhimõttelist laadi

19. Kuidas jaotatakse rünksajupilvi (äikese liigid)?

20. Mida tähendavad sellised pilved?

a. tuleb tormb. päev on sajunec. ilm on pilves ja sombune

Vastused