Pilvede kaart
Jüri Kamenik

Aja jooksul (viimase kahesaja aasta jooksul ehk alates ~1800. a) on loodud palju erinevaid pilvede klassifikatsioone ja nende variatsioone, kaarte, atlaseid. Mõned neist vastavad hästi tegelikkusele, teised jälle vähem. Siia koostasin lühikese ülevaate pilvede põhivormidest ehk liikidest, näidates piltidena, kui palju võib üks või teine liik varieeruda. Nimetagem seda pilvede kaardiks, kuigi ta seda ehk päriselt ei ole. Ilm.ee keskkonda oli juba üsna hulk aega tagasi plaan teha sellega sarnanev pilvede kaart, kuid endal pole piisavalt programmeerimisalaseid oskuseid ja ülejäänud ilm.ee kollektiivil, kel on need oskused, ei olnud sellise asja tegemine prioriteediks. Seetõttu pole senimaani eesti keeles seda olemas.
Siinne piltivalik on üsna suvaline. Ainus kriteerium on see, et tegu peab olema üsna selgelt väljakujunenud liigi ehk põhivormiga. Looduses ei ole tavapäratud olukorrad, kui pilvel on näiteks kahe liigi tunnused. Siin aga on piirdutud suhteliselt selgelt väljakujunenud liikidega. Mõnel fotol võib–olla ka rohkem kui üks liik ja kui see tuleb esile, siis sel juhul on foto allkirjas märgitud vastav pilveliik või viide teisele pilveklassile.
Iga liigi juures on neli pilti. Tegelikult on võimalusi määratult palju rohkem, kuid antud juhul peaks sellest piisama. Samuti pole püütud leida võimalikult erinevaid alamliike. Allkirjas on märgitud pilve nimetus ladina keeles vähemalt alamliigi täpsusega, kuigi alati ei pea pilvi selliselt defineerima ja võimalik võib–olla veelgi täpsem määratlus. Kõikidele nimetustele saab anda ka eestikeelse vaste, mida on ka tehtud.
Meeles peab sedagi pidama, et pilvede määramisel on suureks abiks see, kui on võimalus oma silmaga määratavaid pilvi jälgida või fotode puhul, kui on olemas sellega isiklik suhe ehk foto on enda tehtud, sest siis on teada, milline lugu on selle pildi taga. Kui antaks kätte mingi suvaline pilt, millega seos puudub, siis on määramine raskem ja ebatäpsem ning mõned pilveliigid võivad jääda määramata.
NB! Kõik fotod on autori pildistatud.

I klass: ülemised pilved (aluspinnast enamasti kõrgemal kui 6 km)

1) kiudpilved (Cirrus)

 
Konksjad ja tihedad kiudpilved – Cirrus uncinus & spissatus (Pirita, 30.05.2008)                         Konksjad sajujoontega kiudpilved – Cirrus uncinus virga (25.04.2008, Tallinn)

 
Korratud kiudpilved – Cirrus intortus (2.07.2008, Tallinn)                                                               Tihedad konksjad kiudpilved – Cirrus spissatus uncinus (30.06.2009, Kibuna, Harjumaa)

2) kiudrünkpilved (Cirrocumulus)

 
Lainelised kiudrünkpilved – Cirrocumulus stratiformis undulatus (6.06.2010, Jõgevamaa)                "Pseudo–kiudrünkpilved" (peeneelemendiline Altocumulus floccus, 3.06.2010, Tõravere)

 
Topjad kiudrünkpilved – Cirrocumulus floccus (30.06.2010, Tallinn)                                                Kärgjad kiudrünkpilved – Cirrocumulus stratiformis perlucidus lacunosus (6.03.2011, Tallinn)

3) kiudkihtpilved (Cirrostratus)

 
Udutaolised kiudkihtpilved – Cirrostratus nebulosus 22–kraadise haloga (10.05.2009, Pärnumaa)     Cirrostratus nebulosus optiliste näheteta (30.04.2010, Tallinn)

 
Kiulised kiudkihtpilved – Cirrostratus fibratus kondensjälgedega (10.06.2010, Nigula)                    Cirrostatus fibratus (8.02.2010, Tartu)

II klass: keskmised pilved (aluspinnast enamasti 2–6 km)

4) kõrgkihtpilved (Altostratus)

 
Läbipaistmatud kõrgkihtpilved – Altostratus opacus (NB! maskeeritud konvektsioon, Kabli, 11.07.2009)   Lainelised kõrgkihtpilved – Altostratus opacus (radiatus) undulatus (Tallinn, 25.12.2009)

 
Läbipaistvad kõrgkihtpilved – Altostratus translucidus (NB! konvektsioon, Tallinn, 13.08.2009)       Altostratus translucidus (Nigula, 7.06.2010)

5) kihtsajupilved (Nimbostratus, alus võib asuda madalamal kui 2 km)

 
Sajujoontega kihtsajupilved – Nimbostratus virga (lauslumi 2 tundi hiljem, Kibuna, 29.12.2009)      Hatakpilvedega kihtsajupilved – Nimbostratus pannus (Laitse, 7.07.2009)

 
Kihtsajupilved – Nimbostratus praecipitatio (Tallinn, 30.04.2010)                                                    Nimbostratus praecipitatio (tuisk lõunatsükloniga, Tõravere, 1.02.2010)

6) kõrgrünkpilved (Altocumulus, NB! väga varieeruv)

 
Kihtjas–lainelised kõrgrünkpilved – Altocumulus stratiformis undulatus (Tallinn, 13.02.2010)          Topjad mitmekihilised kõrgrünkpilved – Altocumulus floccus duplicatus (2 km piiril, Tallinn, 14.04.2010)

 
Topjad sajujoontega ja vahedega kõrgrünkpilved – Altocumulus floccus virga, selle vahel           Tornjas–sakmelised kõrgrünkpilved – Altocumulus castellanus (vertikaalne areng! Harjumaa idaosa, 8.08.2010)
Altocumulus perlucidus (Tartu, 18.06.2010)                                     

III klass: alumised pilved (aluspinnast enamasti kuni 2 km kõrgusel, kuid võivad olla ka kuni 2,5 km)

7) kihtrünkpilved (Stratocumulus)

 
Läbipaistmatud kihtrünkpilved – Stratocumulus opacus (Tallinn, 13.01.2008)                                  Vahedega kihtrünkpilved – Stratocumulus stratiformis perlucidus (Laitse, 22.07.2009)

 
Rünkpilvedest tekkinud kihtrünkpilved – Stratocumulus cumulogenitus (Narva, 29.07.2007)           Lainelised kihtrünkpilved – Stratocumulus undulatus (Tartu, 7.09.2008)

8) kihtpilved (Stratus)

 
Läbipaistmatud kihtpilved – Stratus nebulosus opacus (Tallinn, 9.01.2010)                                    (Sama) Stratus nebulosus opacus (Tallinn, 27.02.2010)

 
Läbipaistvad kihtpilved – Stratus nebulosus translucidus (Tallinn, 22.05.2010)                               Rebenenud kihtpilved – Stratus fractus (Tõravere, 3.06.2010)

IV klass: konvektsioonipilved (alus enamasti 0,5–2 km kõrgusel)

9) rünkpilved (Cumulus)

 
Madalad (lamedad) rünkpilved, kasvavad – Cumulus humilis (Keila lähedal, 11.05.2011)            Keskmised rünkpilved, kasvavad – Cumulus mediocris (Tartu, 17.06.2010)

 
Võimas rünkpilv – Cumulus congestus (kohati fractus; Tallinn, 14.07.2009)                                 Võimsad rünkpilved – Cumulus congestus (Laitse, 23.08.2010)

10) rünksajupilved (Cumulonimbus)

 
Ümaratipulised rünksajupilved – Cumulonimbus calvus (Sillamäe, 29.07.2007)                          Cumulonimbus calvus (Tallinn, 27.05.2007)

 
Kiudpilvedega rünksajupilved – Cumulonimbus capillatus (Tallinn, 21.06.2008)                          Alasiga rünksajupilved – Cumulonimbus capillatus incus (Saue, 29.07.2010)

***

Alternatiiv: IV klass: suure vertikaalse ulatusega pilved (paksus üle 2 km)

 
Nimbostratus praecipitatio (tuisk lõunatsükloniga, Tallinn, 26.03.2008)                                       Nimbostratus praecipitatio konvektiivse komponendiga (Tallinn, 22.08.2007)

 
Cumulus congestus (Tallinn, 30.06.2008)                                                                                  Cumulonimbus capillatus (Pärnumaa, 30.06.2011)

Kui taevas on mitu pilveliiki ...
Eesti taevas on väga sageli mitu pilveliiki korraga. Ka lauspilves ilmaga võib madal pilvekiht varjata kõrgemale jäävaid pilvi. Seega on kasulik osata määrata pilveliike, kui need on koos. Mõned liigid on väga sageli koos, näiteks kiud–, kiudkiht– ja kõrgrünkpilved; rünk– ja rünksajupilved; rünk– ja kihtrünkpilved; rünksaju– kõrgrünk– ja kiudpilved jne.

 
Cumulus humilis, Cirrocumulus undulatus, Cirrus castellanus, Cirrostatus                                   Cumulus humilis, mediocris & congestus, Cumulonimbus calvus & capillatus,
nebulosus, Cirrus aviaticus (Tallinn, 22.08.2010)                                                                        Altocumulus perlucidus (Järvamaa ja Jõgevamaa piiri lähedal, 25.07.2009)  
                   
 
Cirrostratus nebulosus, Altocumulus stratiformis, Stratocumulus perlucidus &                              Cirrus fibratus, duplicatus & Cirrus aviaticus (Tallinn, 2.05.2009)
castellanus (Tallinn, 29.08.2008)

 
Cirrus, Cirrostratus, Stratocumulus cumulogenitus, Cumulus fractus,                                            Cirrostratus, Stratocumulus cumulogenitus, Cumulus congestus, Cumulonimbus
Cumulonimbus calvus & capillatus (Põltsamaa, 16.07.2009)                                                        calvus (Tallinn, 27.05.2007)

Huvitavaid ja eripäraseid pilvi
Üsna sageli on pilvede puhul jälgitavad huvitavad kujud ja üleminekuvormid.

 
Noa laevad – Cirrus uncinus radiatus (Viljandimaa, 7.06.2010)                                                    Sajujoontega kihtrünkpilved – Stratocumulus virga, praecipitatio (Tallinn, 2.01.2009)

 
Rünkpilvedest tekkinud kõrgrünkpilved – Altocumulus castellanud cumulogenitus (Laitse, 6.06.2008)  Cumulus humilis, mediocris, congestus & virga (Tallinn, 26.06.2008)

 
Stratocumulus radiatus, Cumulus congestus, Cumulonimbus incus                                                Riiulpilve–tagune – Cumulonimbus arcus (Võru lähedal, 16.07.2009)
(Saaremaa, 3.07.2008)

 
Cumulonimbus capillatus, Cumulus congestus (Jüri, 25.07.2009)                                                   Cirrus fibratus, filosius; Altocumulus perlucidus, stratiformis; Cumulus congestus (Tallinn, 14.07.2009)     

 
Stratus nebulosus translucidus (Raplamaa lõunaosa, 24.11.2007)                                                  Stratus nebulosus, Nimbostratus, Cumulonimbus (NB! Kihtpilved on nii paksud, et varjavad kõrgemal asuvad pilved täielikult,
                                                                                                                                                 määramisel aitas kaasa suurepiisaline vihm ja satelliitpildid; selline pilvede kombinatsioon on väga haruldane, Tallinn,   
                                                                                                                                                 22.08.2007).

Optilised nähtused
Pilvedega on seotud sageli mitmesugused optilised nähtused, enamik neist kiudkihtpilvedega, kuid ka kiudpilvedega seoses.

 
22–kraadine halo ebapäikeste ja puutujakaarega (Tartu, 17.03.2011)                                   Piiritletud ehk kopshalo (Tartu, 6.05.2010)

 
Seniidikaar (Tallinn, 30.05.2010)                                                                                              Valgussammas (Tallinn, 30.04.2009)

 
Rõhtring (Tartu, 11.04.2011)                                                                                                      120–kraadine parheelia (Tallinn, 30.05.2010)