„Ekstreemsete sajupäevade sünoptiline analüüs Eesti kohta“
Saara-Liis Lutsar


6. juunil 2018 kaitses Saara-Liis Lutsar lõputöö „Ekstreemsete sajupäevade sünoptiline analüüs Eesti kohta“, mille juhendajateks on MSc Jüri Kamenik ja MSc Oliver Tomingas, retsensent aga PhD Hannes Tõnisson. Sellest tööst olulisem:


Joonis 7. Antitsüklonaalse olukorrale iseloomulik õhurõhu jaotus. Kaardi kirdeservas on Venemaa antitsüklon, mille edelaservaga on seotud ekstreemsademete esinemine Eestis. Punased isobaarid kuuluvad antitsükloni juurde, sinised tsüklonite juurde. H – antitsüklon, T – tsüklon. (Aluskaart: Vank, 2016)

Kommentaar: Töö väärtus seisneb antitsükloni tunnustamises ekstreemsademete ühe põhjustajana, kuid sellega peavad kaasnevad teatud lisafaktorid, nagu näiteks piisavalt niiskust või antitsükloni serva jäämine. Ka viimane ei ole absoluutne asjaolu, sest mõnikord esineb tugevat äikest ja paduvihma isegi suhteliselt tugeva antitsükloni keskosas (õhurõhk üle 1030 hPa), kusjuures tegu ei ole laguneva antitsükloniga, viimane juhtum meenub 2009. a augusti algusest, mille kohta Sven kunagi päris.
Teine töö väärtus on seotud frontaaltüübi määratlemises, mida enamikes sünoptiliste olukordade või klimatoloogia klassifikatsioonides ei ole eristatud kui üldse.
Kolmas töö väärtus seisneb tsüklonaalsete olukordade täpsemas määratlemises ehk subklassifitseerimises, sh lõunalohud, osatsüklonaalne tüüp jms.

Vastulause: Kummalisel kombel ei leidu viidatud tööde seast Mätlik ja Post (2008), mis täpselt sellise temaatikaga tegeleb. Valiti välja teatud perioodil kõik sajupäevad, mil sadas mõnes Eesti jaamas 50 mm, ja kogenud sünoptik (Olga Mätlik) klassifitseeris need juhud kasutades aluspinna ja 500 hPa ilmakaarte. Tema tüüpide seas pole küll ühtki antitsüklonit. http://kirj.ee/public/Engineering/2008/issue_3/eng-2008-3-195-208.pdf.

Vastus: Üks selgelt antitsüklonaalne olukord (23.06.1953) jääb viidatud artiklis kasutatud ajaperioodist lihtsalt väljapoole, mistõttu pole seal kajastatud (üks hilisemast ajast pärinev olukord, mis tõi rohkelt äikest ja tugevat, aga mitte ekstreemsadu, oli 7.08.2009 http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20090807.gif), ülejäänud on ilmselt hea diskussiooni materjal, millest lähtuda miks ühes klassifikatsioonis ei eristu antitsüklonaalset tüüpi, aga teises eristub (lähenemisviis on olnud erinev, kuid bakatöös loeti antitsüklonaalseks olukorraks mitte vaid keskme vahetus lähedust, vaid ka servaala, mille klassikaline selline näide 18.05.2013 http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130518.gif, kui pea kõikjal oli äikest ja tugevat sadu). Igal juhul seab bakatöö viidatud artiklis kasutatud lähenemisviisi teatud aspektides kahtluse alla ja see väärib magistritöös edasiuurimist.