1. Kiudpilved - Cirrus
Jüri Kamenik

I klass: ülemised pilved

Alus asub kõrgemal kui 5 km aluspinnast. Koosnevad jääkristallidest, v. a. kiudrünkpilved, mis võivad ka tugevasti allajahtunud veepiisakestest koosneda. Värvuselt enamasti valged, tavaliselt varjudeta ja ei varjuta päikest täielikult. Enamasti ei põhjusta maapinnani jõudvaid sademeid. Tüüpilised on halonähted.

1. Kiudpilved - Cirrus

Kiudpilved koos taamal asuvate rünkpilvedega. Tallinn, 29. juuli 2009. aasta. Autori foto

Kiudpilved on üheks tavalisemaks põhiliigiks. Asuvad enamasti 7-10 km kõrgusel maapinnast. Välimuselt on kiudpilved alati kiulise ehitusega, kuigi mõnikord on see halvasti välja kujunenud. Värvuselt on päeval valged või helehallid, kuid õhtul ja hommikul sageli kollased, oranžid ja punased; kui asuvad atmosfääris mitme kihina, siis on alumised neist õhtusel ajal sageli tumedad. Valgete ööde ajal näivad põhjataevas olevad kiudpilved väga tumedad või mustad, eristudes niiviisi helkivatest ööpilvedest.

Tavaliselt kiudpilved ei varjuta päikest täielikult, kuid tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus) võivad varje põhjustada ja päikese varjutada.

Väga sageli tekivad halonähtused, sest kiudpilved koosnevad alati jääkristallidest. Nendes toimuva murdumise ja peegeldumise tõttu võib sageli jälgida ebapäikest ja väikese haloringi fragmente, sest pilvekiht pole ühtlane. Tekkida võivad ka haruldasemad halovormid, nagu seniidikaar või horisondiringi osad.

Kiudpilved kuuluvad sajupilvede hulka, sest tavaliselt langeb neist jääkristalle, kuid need ei jõua maapinnani, vaid aurustuvad teekonnal (virga). Küllaga võivad kiudpilved nende all olevaid kõrgkihtpilvi külvistada ja tekitada niiviisi sademeid.

Kiudpilved on sageli olemas ka lauspilves ilmaga, kuid on siis osaliselt või täielikult teiste pilvekihtidega varjatud. Mõnedel kiudpilvede alaliikidel ja vormidel on suur prognostiline väärtus (Cirrus uncinus), mida on ka vanarahvas tähele pannud: „Kui kiud- ehk vingupilved madalamale vauvad, siis hakkab peenikest seenevihma sadama.“ (E 63257 (23) < Rõuge khk. - J. Gutves (1928).

***

20. aprilli 2009. a. õhtul võis märgata ilusaid ja huvitavaid pilvi, mis värvusid päikeseloojangus punaseks (näiteks http://ilm.ee/client/failid/galerii31556.jpg). Nende pilvede teaduslik nimetus on Cirrus fibratus ja Cirrus spissatus, st domineerivad kaks kiudpilveliiki, mis olid taevas läbisegi (vt. kiudpilvedest http://ilm.ee/index.php?45544). 

Cirrus fibratus, nagu nimigi ütleb, tähendab kiulisi pilvetriipe taevas. Sageli on need radiaalsed või vöötavad taeva peenelt. Cirrus spissatus aga on tihedamad ja difuussemad (ühtlasemad) kiudpilved. Neid on kõnealustel piltidel vähem.

Samuti hakkab piltidelt silma, et mõnes kohas on kiudpilved eredalt värvunud, aga kohati  tumedad. Põhjus on selles, et kiudpilvi on mitmel tasandil. Päikesevalgust jõuab kõige rohkem kõrgeimate kiudpilvedeni.

Millest on põhjustatud kiudpilvede punakas ja oranžikas värvus õhtul? Sel hetkel (loojangu või tõusu ajal) läbivad päikesekiired vaatlejani jõudes kõige paksema õhukihi ja valgus hajub seda enam, mida paksemat õhukihti läbib. Seejuures hajub lühilaineline kiirgus (sinine ja violett) enim ja pikalaineline (punane) vähim. Kui õhk on maa lähedal niiske ja tolmune, siis võib juhtuda, et pea kogu valgus peale pikalainelise hajub ja muudab loojangu, pilved jne punaseks. Rünksajupilvede tipud ning mõned kiudpilved asuvad vahel väga kõrgel. Seal on õhu läbipaistvus ja tihedus palju väiksem, hajuvus on väiksem ning seetõttu ka peegeldub rohkem valgust ja pilvede tipp või kiudpilved tunduvad hästi heledad (vt näiteks kondensjälg http://www.ilm.ee/client/failid/galerii31530.jpg üleval osas või http://www.ilm.ee/client/failid/galerii31531.jpg, aga madalamad kiud on punakamad, sest seal on valgus jõudnud rohkem hajuda).

Pilvede radiaalne asetus ja koondumistendents silmapiiril näitab sageli jugavoolu kohalolekut. Tõepoolest, kui vaatame näiteks 20. aprilli ilmakaarti:

Läbi madalrõhkkondade võib tõmmata lookleva joone, mis näitab ligikaudu jugavoolu asukohta ning võib näha, et see jääb Eesti vahetus lähedusse (vt. http://ilm.ee/index.php?45716). 

Kiudpilved on väga hõredad pilved (veesisaldus ainult mõni tuhandik grammi kuupmeetris) ning seetõttu enamasti maapinnale jõudvaid sademeid ei anna. Küllaga käsitlevad pilvefüüsikud neid siiski sajupilvedena, seda peamiselt selle tõttu, et neist eraldub sageli jääkristalle (sademed), mis siiski aurustuvad enne maapinnale jõudmist. Sellised sademed on näha sajujoontena kiudpilvede all (vt. http://ilm.ee/index.php?45801). Üks tähelepanuväärne juhtum oli 2. juunil 2008. a. Loode-Eestis:

Tihedad kiudpilvetombud, millest sajab massiliselt jääkristalle, kuid aluspinnani ei jõudnud midagi. Neid saab siiski veel määratleda sajujoontega kõrgrünkpilvedena.

Kiudpilvede all on näha sajujooni - need on laskuvad jääkristallid. 5. juuni 2010. a., Tallinn. Autori foto

Kiudpilved, aga ka lennuki kondensjäljed (vt. http://ilm.ee/index.php?45535) näitavad, et 6-12 km kõrgusel on õhk niiske, sest vastasel juhul ei saaks neid pilvi moodustuda. Sealt võib järeldada seda, et läheduses on front või tsüklon. 20. aprilliks oli niiskuse sinna toonud üks meist kirdest ja idast möödunud tsüklon ja frontaalsüsteem, mis on eespool toodud ilmakaardil ka hästi näha.

Võib ennustada ilma… mida ilusamad ja korrapärasemad on kiudpilved, seda suurema tõenäosusega on oodata halba ilma. Kui kiudpilved on väga ilusad ja korrapärased (näit. Cirrus uncinus, ka Cirrus vertebratus) ja liiguvad kiiresti, siis on tõenäoliselt oodata tsüklonaalset ilma, st sademeid, tuult, vahel ka äikest või ilma külmenemist. Antud piltide tegemise ajal tähendasid suhteliselt kenad kiudpilved külma õhu sissevoolu ja külmenemist (külma frondi tagala, vt http://ilm.ee/index.php?45632).

Seletusi

Cirrus uncinus on üks tähelepanu äratav kiudpilveliik. Neid nimetatakse ka kassiküünteks, sest suhteliselt pikkade kiudude otsad on ülespoole keeratud. Cirrus uncinus annab hea võimaluse ilma ennustada, sest kui neid on palju ja liiguvad kiiresti, kuid mitte enam-vähem tuule suunas (vt seletust rida allpool), siis  võib oodata sajuilma, sest need ilmuvad 36-48 tundi enne fronti või madalrõhulohku. NB! Frondi lähenedes on troposfääris tavaliselt olemas tuulenihe, mis tähendab tuule suuna ja kiiruse muutumist vastavalt kõrgusele. Seetõttu liiguvadki tihti ülemise kihi pilved enne (sooja) frondi saabumist tuule suhtes nurga all. Üks Cirrus uncinus vorm on Noa laev, mida küll liigitatakse sageli Cirrus radiatuse alla.
(pilt: http://www.wolken-online.de/images/wolken/cirrus/cirrus_uncinus.jpg)

Cirrus vertebratus on sulgpilved kitsamas mõttes. Need meenutavad linnusulge või kalaluustikku, sest keskel on tugevam pilvevööt, millest hargneb peeni niite mõlemale poole.  Sageli näivad koonduvat silmapiirile. Ka vertebratused võimaldavad ilma ennustada: kui need tihenevad ja liiguvad kiiresti, kuid ei liigu enam-vähem tuule suunas, võib oodata ilma halvenemist.
(pilt: http://www.clouds-online.com/cloud_atlas/cirrus/images/cirrus_vertebratus_2.htm)