2015. a ilmastik
 

2015. a ilm ja ilmastik oli mitmeski mõttes ebatavaline. Märksõnadeks on lühike ja lumevaene talv, varane ja ebatavaliselt pikk kevad, mis lõppes sisuliselt alles augustis, ja kuiv suvi-sügis, eriti oktoober.

Järgnevalt on lühikokkuvõtte nii sõnas kui pildis. See sarnaneb eelmise aasta kokkuvõttega.
Ilmateenistuse aastakokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2016/01/2015-aasta-ilmaulevaade/.  Sven-Erik Enno seekord kokkuvõtet ei teinud, sest ta elab ja töötab juba enam kui aasta aega Suurbritannias Exeteris.
Lisaks võib leida aasta ilma kokkuvõtted videotena: http://www.youtube.com/user/EestiLoodus, http://www.youtube.com/user/LoodusVaatleja, http://www.youtube.com/user/AikeseVideod ja https://www.youtube.com/user/ilmavaataja.
Huvitava võrdlusena saab kõrvale vaadata Lätis tehtud fotosid mõningatest atmosfääri tipphetkedest: http://www.meteolapa.lv/galleries/2469/2015-gads-atvadas.

Aasta tipphetked. Kahjuks ei ole ka seekord võimalik enam esitada nii üksikasjalikku nähtuste ja näitajate pingerida kui 2013. aastal, sest Ilmateenistuse uuel kodulehel pole enam niipalju andmeid vabalt kättesaadavad (vana koduleht toimib aadressil old.emhi.ee, kuid sellele puudub ligipääs). Lennumeteoroloogiateenuste kliendiküsitluse tulemustes on selle kohta öeldud järgmist: Riigi Ilmateenistuse seirevõrgus registreeritud 10 minuti andmeid ei ole võimalik praegu veebilehel kuvada, sest need on töötlemata toorandmed. Juhul, kui nimetatud andmete järele on põhjendatud vajadus, pöörduge palun teabeosakonna klienditeeninduse poole, kirjutades aadressil teenused@envir.ee.
Vaatamata napimatele andmete püüan järgnevas valikus siiski anda ülevaate nii äärmusnäitajatest kui ka ilmastiku, sünoptilise olukorra ja tsirkulatsiooniga seotud tipphetkedest ja olukordadest (pole veel valmis).

Aasta ilma ja ilmastiku ülevaatlik kirjeldus
2014. a lõpp. Lumi tuli 2014. a sügisel ebatavaliselt, ent mitte rekordiliselt hilja: esimene lumi registreeriti 21. novembril, samal kuupäeval kui 2011. a, aga: 2000. aastal oli esimene lumi Kirde- ja Kagu-Eestis 11. novembril, vastu pidas see päevake-paar. Tõraveres tuli see samas aga alles detsembris, mis juba on rekordihõnguliselt hiline. Novembri keskel alanud talvise ilma periood kestis detsembri alguseni: kuigi lumikatet praktiliselt polnud või oli väga õhuke, püsis õhutemperatuur enamasti miinuspoolel ja nii mattusid puud lõpuks härmarüüsse, luues lummavaid vaatepilte. Õhutemperatuur langes -19 kraadini. 3. detsembril läks sulale ja jäigi pikemaks ajaks: seega polnud novembris alanud päristalv, vaid tegu oli eeltalvega.
Detsember jätkus soojalt ja senisest hulga sajusemalt, tuues leevendust erakordselt põuasele sügisele. 13. detsembril liikus üle Loode-Eesti pisike, aga sügav, st kompaktne tsüklon, mis tõi tugeva tormi. Muidugi paljud inimesed ei olnud prognoosiga rahul, sest tormi keskmes Loode-Eestis oli ilm tuulevaikne. Samas Sõrves registreeriti varahommikul tuulepuhang 38,6 m/s, sest tormiga liitus äike ja pagi. Detsembri kohta pikseline ilmastik jätkus: juba 20. detsembril oli äikest nii Saaremaal kui Lõuna-Eestis, 21. detsembril Paldiskis.
Pisut teistlaadi ilm algas 22. detsembril, kui järjekordne läänetsüklon tuli otse Eesti kohale ja tõi kaasa lumesaju, mitmel pool oli see tugev või isegi raevukas. Äikest oli taas 25. detsembril ja seda mitmel pool Põhja-Eestis, sh Tallinnas, samuti 27. detsembril Saaremaal. Igati talvine ilm püsis 30. detsembrini: Suurbritannia suure antitsükloni lääneservas jõudis troopiline õhumass kaugele põhja ja see saabus põhjatsüklonite soojas sektorist loodest Eestisse. Nii algas suurejooneline ilmamuutus tuisuga (näiteks kirjeldas üks ilmahuviline oma olukorda 31. dets öösel nii: Raske uskuda, et teil seal Tallinna kandis juba 2 kraadi sooja ja vihma ladistab. Siin Kagu-Eestis on hetkel tunne nagu põhjanabal elaksin ja mitte miski ei viita, et lähiajal sulaks läheks. Käisin õues ja ränk padulumi on koos jäise tuisuga, tundub nagu -15 kraadi oleks hetkel. Arvatavasti sula enne hommikut siia ei jõua ja saame korralikku lumelisa enne, ning ehk ajame sellega järgmise külmalaineni ära. Tänasega vähemalt 7cm siin juba sadanud./---/), mis läks öösel alates Põhja-Eestist üle paduvihmaks ja 31. detsembril oli kõikjal suur sula ja veed jooksid.
Pilte 2014. a lõpu kohta vaata http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm lõpust.
2015. a. Läänetsüklonite rünnakud jätkusid 2015. a alguses. Nii liikus üks torm üle Eesti 2. jaanuaril. See tsüklon tõi esmalt uued kuupäeva soojarekordid: Tallinn-Harkus 6,5°C ja Tartu-Tõraveres 5,8°C, ja oma tagalas aasta esimese lume 3. jaanuaril Ida-Eestisse, järgmisel päeval pea kõikjale. Talvine periood kestis 8. jaanuarini. Enne soojenemist registreeriti 7. jaan Jõgeval -20,1°C ja Väike-Maarjas -20,7°C.
9. jaanuaril möödus 10 aastat 2005. a jaanuaritormist. Tollal ei uskunud praktiliselt mitte keegi vähemalt kaks päeva ette hoiatatud tugevasse tormi. See andis valusa õppetunni koostöö vajalikkusest, usaldusväärsusest ja kiirendas Ilmateenistuse arengut: tänapäeval on meil võimalik kasutada ja vaadata meremudelit (HIROMB), mida 2005. a enne tormi polnud.
Ilmataat tähistas juubelit 10.–11. jaanuaril lumetormiga. Selles sähvis ka välke (näiteks Saaremaal ja Pärnumaal, vt kaarti). Pärast tormi saabus põhjast arktiline õhumass, mis kinkis 12. jaanuaril vaikse ja tõeliselt südatalvise ilma, kuid see lõppes juba samal õhtul tuisuga. 13. jaanuaril oli sooja taas 2...5 kraadi, päikeseline ja veed voolasid nagu oleks saabunud kevad. Jaanuar jätkus sulailmadega ja sagedaste vihma-lörtsisadudega, alles 19.–20. jaanuaril läks jälle külmemaks ja talvisemaks.
Nii meenutas talve algus oma muutlikkusega suve alguse ameerika mägesid: kord vaikne ja talvine, siis tormine, siis väga soe ja jälle külm, et muutustering võiks otsast peale alustada.

Tormine ilm 2. jaanuaril Merivälja muulil

Nii veebruar kui märts olid ebatavaliselt soojad, kuid uusi kuurekordeid ei sündinud (2007. a märts oli veelgi soojem sagedase troopilise õhumassi sissetungi tõttu). Siiski, saartel ja mitmel pool Lääne-Eestis klimaatilist talve ei olnudki, vaid eeltalv läks üle kevadtalveks või otse varakevadeks, sest lund polnud. Ainult kõrgustikel sulas lumi märtsi keskpaigaks. Enamasti olid märtsis lumesajud lühised ja vähemärgatavad, rohkem vaid kuu lõpukolmandikus. Uut püsivat lumikatet siiski ei tekkinud.
16.–22. märts jääb ajalukku mitme tähelepanuväärse sündmuse poolest. Vahest kõige märkimisväärsem sündmus oli 17.–18. märtsi virmalised, mis ilmusid kohe pärast päikeseloojangut (kl 19 paiku) ja olid viimase 20 aasta ühed tugevaimad. Midagi sarnast meenub enne seda alles 2005. aastast. Üldse tulebki selliseid ulatuse ja intensiivsusega virmalisi ette kord 20–30 aasta jooksul. Virmalised ulatusid meil seniidist lõuna poole ja olid nähtavad Vahemere põhjarannikuni. Ilmusid mitme lainena ja näha olid pea kõik värvused, sh violetsed ja punased kui isegi kollased (pildistas Erik Kraanvelt Loode-Eestis). Kõige vägevamad olid öösel kella 1–2 vahel, kui neid kirjeldati nagu tugevat plahvatust taevas. Pärast kella 2 praktiliselt kadusid. Ka järgneval ööl olid virmalised üsna tugevad, kuid kiudkihtpilvede tõttu halvasti vaadeldavad.

Virmalised 18. märtsi öösel Laagris

Järgmine võimas sündmus oli suurefaasiline päikesevarjutus 20. märtsil. See oli ainus lauspilves päev kogu nädala jooksul, kuid enamasti oli tegu kõrgkihtpilvedega, mistõttu paljudes kohtades oli vaadeldav. See osaline päikesevarjutus algas kell 11.00 ja lõppes kell 13.17 (Tartus). Selle ajaga liikus kuuketas üle Päikese, kusjuures kõige suurem osa päikesekettast (77,7 % läbimõõdust ja 73 % pindalast) on kaetud kell 12.09. Täielik päikesevarjutus jäi Eestist umbes 1500 km loodesse: Atlandi ookeani põhjaosas, Fääri saartel (oli selge ilm) ja Teravmägedel. Kuu kattis seal Päikese peaaegu kolmeks minutiks (täpsemalt 2 min 47 s). Sellega võrreldavat päikesevarjutust saab Eestis järgmine kord näha 25. oktoobril 2022. Täieliku päikesevarjutuse üht vormi – rõngakujulist päikesevarjutust – saab Eestis näha 21. juunil 2039 ja 11. juunil 2048 ja täielikku täielikku (sõna peabki korduma!) päikesevarjutust, kui Kuu katab 100 % Päikese pinnast, on Eestis järgmine kord nähtav 16. oktoobril 2126 Virumaal (viimati Eestis 22. juulil 1990 Loode-Eestis).
Kolmas erakordne asjaolu oli ebatavaliselt (rekordilähedane) õhurõhk ja ülikõrge õhutemperatuur: 16. märtsil ulatus õhurõhk Narvas peaaegu 1053 hPa-ni (rekord 1057,2 hPa 21. november 1993 Narva ja 1060,3 hPa 23. jaanuaril 1907 Tallinnas) ning õhutemperatuur 15.–20. märtsini enamasti üle 10 kraadi, kusjuures 18. märtsil oli Tallinnas koguni üle 15 °C ehk ilm jõudis omadega maisse. Kõnealune kombinatsioon – ülikõrge õhurõhk ja õhutemperatuur – on väga ebatavaline, sest rohkem rõhub õhk ehk õhurõhk on suurem ikka siis, kui õhk on kuiv ja külm ehk suurema tihedusega. Märkimist väärib muidugi ka antitsükloni ajal valitsenud ülikuiv õhk (suhteline niiskus päeviti kohati 10–20%).

Aprill oli sajune, eriti Lõuna- ja Ida-Eestis, sest õhk liikus enamasti läänest itta või loodest kagusse ja kandis maismaa kohal tekkinud pilved (põhjuseks sageli konvektsioon) kaugemale sisemaale. Palju sademeid ja erakordselt soe talv ja kevade algus (märts) lõid mulje külmast aprillist, kuid tegelikult oli see pikaajalisest keskmisest veidi soojem.
19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See oli väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse. Erilisi ilmanähtusi prognoosis vaid ESTOFEX ja sedagi Soome, kuid sealne 1. astme ohuala oleks tulnud tõmmata üle Soome lahe ja Eesti Lätini.
Välke registreeriti Soome lõunaosas, ent hiljem enam mitte – rünksajupilvede tipud olid välkude tekkeks liiga madalad, vaid 4–6 km. See-eest suutis see kogum korralikke tuulepuhanguid (pagi, Soome lahel kuni 23,6 m/s) ja sajuhoo tekitada, tuli teateid isegi purustustest (puude murdumised jms). Kogu rajuhoog kestis vaid mõned minutid, kaasnes ka rahe (kohati enam kui 5 mm läbimõõdus).
Tähelepanu äratas joonpagi liikumiskiirus (26 m/s või rohkemgi) – meenutas 8.08.2010 hiidpagi, kuid justkui peegelpildis (liikumissuuna tõttu).
Sünoptiku kommentaar: Tegemist oli madalrõhulohu liikumisega põhjast lõunasse. Skandinaaviasse liikus soojem õhumass, Karjalast Venemaa lääneserva aga külm õhumass. Kontrastide vöönd ja selle kohal jugavool kulges Skandinaavia põhjatipust üle Soome ja Eesti idapiiri. Tuule tugevnemine algas madalrõhulohu eemaldumisel ja õhurõhu tõusu tingimustes. Konvektiivne tegur selle juures oli tõenäoliselt väike. Juhtum pole ei ägeduselt ega ka sünoptilistelt tingimustelt võrreldav "derecho"-ga 8.08.10.a.
Kirjeldusi joonpagi kahjustustest (kirjapilt muutmata): nägin tee peal palju murdunud oksi. alates vitsaraagudest kuni korralike 10cm jämedusteni. paaris kohas olid objekti piirdeaiad ümber puhutud kui neil reklaam oli kinnitatud ja üks suur liiklustahvel oli täiesti pikali. paar väiksemat märki olid viltu ka vajunud aga seda ei tea kas tormist või olid juba pikalt nõnda.
ja mustamäel lendas suures koguses mingit prügi tuulega teepeal edasi tagasi.. ilmselt mõni prügikast oli ümber läinud kuskil majade vahel ja kergem kraam kandus tuulega tee peale.

 
Joonpagi Kiili riivamisi saabumas 19.04.2015 22:38 ja 22.39. Pilved liikusid piltidel oleva kuuse suunast, seetõttu Kiili sadu ei jõudnud. (Vaid mõned üksikud jämedad piisad). Videoklipp pagituule helist: https://www.youtube.com/watch?v=b-HW4WUs_IA. Martin Kivi allkiri ja fotod


Joonpagi kahjustused Laupal. Tarmo Hermanni foto

5. (video https://www.youtube.com/watch?v=aJylde1yHAI), 16., 28. ja 29. aprillil oli kuskil Eesti pinnal äikest, kusjuures 16. aprillil laialdaselt. Seega oli aprill eriliselt äikeseline (vaadates Eestit tervikuna). 28. aprillil ulatus kagunurka (Saatse ja Koidula kohale) erakordne äikesepuhang: minutis või tipphetkel üle 10 välgu näha. Viimast võiks erakordsuse poolest võrrelda 2001. a juuli äikesepuhanguga. Lähiminevikust oli aprillis midagi sarnast ehk ainult 2008. a.

Äike 16. aprilil Tartus

 
Vasakul: 28. aprilli ilmakaart (DWD). Näha on meridionaalne frontaaltsoon, mis on seotud Aadria mere lõunatsükloniga. Selle soojal poolel arenesid ebatavaliselt tugevad äikesed, mis puistasid mitmele poole hiidrahet.
Paremal: satelliidipildil on näha suurte äikesekogumite teke, mille vahele jäävad kiiresti arenevad pisikesed äikesekolded (http://www.sat24.com/h-image.ashx?region=eu&time=201504281600&ir=False).

 
Äike 28. aprillil Koidula (vasakul) ja veidi hiljem Saatse piiripunkti kohal (paremal). Välke tekkis neis pilvedes väga palju, kuni 10/min.

See äike oli 28. aprillil nähtustest kõige tugevam ja jõudis täpselt Eesti piirini (taamal Saatse piiripunkt). Arvukalt tekkis pilv-maa välke, müristamine oli pidev.

30. aprillil võis näha imelist kopshalo (Laagris).

Mai paistis silma äikese vähesusega, aga mõnes üksikus kohas siiski oli äikest. Suvist üle 20-kraadist soojust oli esialgu vaid üksikutes jaamades (Narvas ja Kundas), alles 25. mail oli rohkemates jaamades. Kõrgeim näit jäi järgmisel päeval Narva (22 °C). See on suur kontrast aastataguse ilmaga, kui ühtlaselt keskpärase mai asemel oli alguses pakaseline ja mitmel pool lumesajune, aga alates 17. maist valitses troopiline kuumus (19.05.2014 õhutemperatuur mitmel pool üle 30 °C, Kundas 33,1 °C). 2014. a troopiline kuumus tõi kaasa nii tugevaid äikeseid, pagisid kui hiidrahet (kuni 5 cm diameetriga). Ka sel korral mõjutas vähemalt mai teisel poolel Eesti ilma troopiline kuumus, aga Eesti jäi frontaaltsooni külmemale poole, mistõttu lõunalohud ja lõunatsüklonid tõid palju sademeid
Kuu lõpus stabiliseerus eelsuvine ja jätkuvalt kergelt sajune ilm.

16. mai suvehõnguline ilm Tõraveres.

Meeletud mammad 31. mail Ida-Eestis. Foto: Erik Kraanvelt

Alates 2009. aastast on äikeserohked suved äikesehuvilised ära hellitanud, sest 2010.–2014. a igal suvel registreeriti keskmisest tunduvalt rohkem välke. Samuti oli mais tugevaid kuumalaineid ühes äikestega, v.a 2012. a, vähem ka 2011. a-l. 2015. a oli selles osas aga teistsugune.
Juuni esimene pool oli ebatavaline kuivuse, jaheduse ja tormisuse tõttu. Samuti algas polaarmesokate hooaeg. Esimene tõeliselt suvine päev oli 13. juunil, kui sooja oli enamasti 20…26 °C, järgmisel päeval Kagu-Eestis veel kuni 27 °C. Pärast 16. aprilli olnud suuremat äikeselainet oli järgmine ja juba suvine (äikeselaine) alles 24. juunil. Selles osas on väga sarnane 2004. a, kui samuti tuli esimest äikest kaua oodata (19. juunil) ja kevadsuvi oli ühtlaselt jahe, kuid siiski ühe märkimisväärse erandiga: tollal oli 4.–10. mail suur kuumalaine, mis lõppes äikesega.

 
3. juuni õhtu ehmatas Kesk-Eestis äikesega. Vasakul on näha äike lähenemas Jõgevamaale, paremal juba äikese tagalas Tapal (pildistatud rongi aknast).


Polaarmesokad 6. juuni öösel Kibunas

 
Rahulik suvepäev 9. juunil Pärnumaal (vasakul) ja 20. juunil Viljandi järvel (paremal)

Teine aspekt, mida on eriti tähele pandud, on tuulisus: inimesed ei mäleta nii pööraselt tuulist suve, isegi sisemaal marutas rohkem kui keskmisel suvel mere ääres. Kaunis šokeeriv oli prognoos, et 26. juulil tuleb tõeline sügistorm. Seda kardeti eriti Soomes ja Rootsis. Üldiselt oligi juuli peaaegu samasugune nagu juuni: sageli sajune, tuuline ja mõne äikeselise päevaga (11., 16. ja 17. juulil). Õhutemperatuuri poolest oli märkimisväärseim erand oli juuli esimene nädal, kui mitu päeva olid südasuviselt sooja rannailmaga, kusjuures paar päeva olid koguni leitsakulised, ent siiski päris 30 °C-ni õhutemperatuur ei küündinud. See oli Euroopa kuumalaine (Madalmaades kuni 42 °C ja Suurbritannias kuni 37 °C) kauge järelkaja, kuid ega ilm olnud selgi ajal vaikne.
Sellise suve põhjusi tuleb otsida ikka tsirkulatsioonist: märtsi teises pooles alanud tsüklonaalne tegevus püsis üsnagi stabiilselt aktiivne augustini välja. Seetõttu pääsesid antitsüklonid mõjule ainult Lõuna-Euroopas ja vähemal määral ka Ida-Euroopas (Ukraina, Valgevene, Venemaa). Eestit aga mõjutasid järjestikused läänetsüklonid, mis tõid jahedust, tuult, aga võrdlemisi vähe sademeid (muidugi kuidas kuskil) ja pea üldse mitte äikest. Kuid mai lõpus ja juunis avaldasid enam mõju ainult suurematel laiustel liikunud tsüklonite lohud, mille vastastikmõju Kesk- ja Lõuna-Euroopa kohal oleva antitsükloniga põhjustas kuivi, tormiseid ja jahedaid päevi. Juuni lõpus tsüklonite mõju korraks vähenes ja tugevnes antitsüklon, mis tõi korraks siiagi kuumad rannailmad, kuid endine olukord taastus juba juuli esimese nädala lõpuks.
NB! Suve ilmastiku selgitamisel on palju tähelepanu pööratud jugavoolule, sest selle asendist sõltub ilmastiku iseloom: kas on jahe ja tormine (talvel soe ja tormine) või väga kuum. Kui jugavool jääb lõuna poole, on esimene variant, kui põhja poole, siis teine. Eestis on valdavalt olnud esimene variant. Jugavool ise oli väga tugev – mida tugevam, seda suuremad erinevused põhja ja lõuna vahel.

 
Lühike kuumalaine 2. juulil moonipõllul Kibunas ja 4. juulil Männikul (äikese-eelne, kuid äikest siiski ei tulnud).

 
Kõiki hullutanud asperitas 6. juulil Vasalemma kohal (vasakul) ja lähenev äike 10. juulil Tallinnale ilm.ee kontori katuselt (paremal)

 
Äike 11. juulil Türi kohal (pildistatud Rapla ja Türi vahel; vasakul) ja Viljandi kohal.

Erilist tähelepanu väärib 16. ja 17. juuli, sest too nädal oli ebatavaliselt rahe- ja äikeseküllane. Tugevaid rahesadusid oli kahe päeva vältel Hiiumaast kuni Kagu-Eestini. Kõige eripärasemast rahest tulid teated Kibunast, kus 16. juuli õhtul sadas rikkalikult rattakujulisi jääkettaid, mille diameeter oli 3–4 cm. Samas mõni km eemal Vasalemmas tuli tavalist rahet, ehkki samuti väga rikkalikult. Kaasnes nõrk või mõõdukas äike.
Võib arvata, et nii palju rahet sadas ikka vähemalt osaliselt (konvektsioon, milles käigus rahe tekib, on esmane põhjus niikuinii) jaheda õhumassi tõttu, mistõttu jää ei jõudnud enne maapinnale jõudmist sulada, aga tähtsat osa mängis ka ebatavaliselt madal tropopaus ja sellega seotud dünaamilised tegurid troposfääris. Rahest tuli teateid 19. juulilgi Ida-Eestist.
Võimsad vesipüksid olid 16. juulil Väikesel väinal, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/07/intervjuu-vesipuksidest.html.

 
16. juulil tekkis äike esmalt Virumaal, see nägi Käreveres välja nii (vaskul), seejärel õnnestus äikesejahil tabada võimalik arenev tornaado (lehterpilv, tsirkulatsiooni oli näha) Lähte lähedal.


Kaks vesipüksi vaadatuna Väinatammilt (Väikese Väina tamm) 16.07.2015. Helar Kallase foto


Polaarmesokad pärast äikeselist päeva Käreveres 17. juuli öösel

 
17. juulil enne äikest Tallinnas (vasakul) ja hiljem äikesejahi ajal pagipilve (tegelikult riiulpilve-tagune) alla sattumine Kallaste lähedal

 
24. juulil möllas Soome lahel juba sügishõnguline torm. Käisin seda möllu lähemalt vaatamas ja sattusin paar korda pritsmeteks pihustuva laine sisse, Meriväljal.

30.07.2015 Äike Raplamaal kell 18.37 Massiivne pilvmass, mis liikus suhteliselt kiiresti ja hääletult. Katri Lumi foto. Juuli lõppes väga sajuselt ja jahedalt

Augustis toimuski kauaoodatud pööre suvesse: igavene kevad asendus lõpuks suviselt soojade ilmadega, oli kuumustki (näiteks 6. ja 12. augustil tõusis õhutemperatuur kohati üle 30 °C).
Muutuse põhjuseks oli tsüklonite asendumine antitsüklonitega (kõrgrõhkkondadega) – see surus jugavoolu lõpuks polaarjoone lähedale ehk Skandinaavia põhjaossa, võimaldades suvel jõuda Läänemere regiooni, sh Eestisse. Just jugavoolu asendist sõltub see, kas ilm on aastaajale kohane või ei – korraliku talve jaoks peab jugavool jääma lõuna poole, suve jaoks aga põhja poole. Kuna jugavool püsis augustini otse Eesti kohal, siis jätkus tsüklonite voog, mis tõi jaheda ja tuulise ilmastiku.

 
Äike 3. augusti öösel Laagris (vasakul) ja tohutu kuumus ja äike 6. augustil Võru kohal

 
Rekordudu Kose lähedal (vasakul) ja ebatavaline loojang Tartus, 10. augustil

Kuigi august oli valdavalt suviselt soe, jäi äikest väga väheks. Suurem äikesepuhang oli 8. augustil Viljandi- ja Tartumaa kohal ning 12. augustil Ida-Eestis. Viimatinimetatu tõi lisaks rämedale äikesele ka pea rekordilise hiidrahe: mõnel pool Tartu- ja Viljandimaal ulatus raheterade läbimõõt enam kui 7 cm-ni. Selline raheraju purustas mõnel pool põllud, auto- ja kasvuhooneklaasid jms.
Edaspidine august jätkus antitsüklonite mõjul valdavalt kuiva ja päikeselisena, oli suviselt soe, päris kuumaks läks uuesti 25.–26. augustil, kui oli kuni 29 °C. Kuu lõpus toimus tsüklonite läbimurre – läks tunduvalt jahedamaks, sajusemaks, oli äikest.

Alasiga rünksajupilved (Cumulonimbus arcus) 12.08.2015 õhtul Tartus

 
Ühesugune ilm 15. augustil Parksepas (vasakul) ja 19. augustil Mustamäel

Muutlik ilm tsüklonitega kestis 9. septembrini. Seoses külma õhu sissetungiga oli 7. september väga äkiliste ja heitlike ilmaoludega, Sõmerus tekkis isegi tornaado, mis asulat veidi laastas. Seejärel taastus antitsüklonite toel rahulik ja kuiv ilm, läks tasapisi soojemaks.
Suvine, kuni 24-kraadine leitsak, saabus 17. septembriks, mis lõppes juba järgmisel päeval äikesega. Öö oli palav: minimaalne õhutemperatuur 15...20 °C. Uuesti saabus suvine leitsak 24. septembriks, mis juba järgmisel päeval lõppes. Venemaal ulatus kuni 30-kraadine kuumus 60. laiuseni ehk Eestist isegi põhja poole ja see kestis seal mitu päeva (kuni 28. septembrini), taandudes lõpuks ühes kuuma antitsükloniga Venemaa keskoblastite kohale. Seega puudutas Eestit erakordse kuumalaine äärmine lääneserv.
Septembri viimasel nädalal hakkasid puhuma uued tuuled: ilm jahenes märgatavalt, nii et päevalgi jäi õhutemperatuur alla 15 °C. Paraku jäi just verekuu jälgimise ajale õhumassivahetus, nii et pilves ilma tõttu paljudes kohtades seda ei näinud.
29. septembril teatati lumekruubisajust Põltsamaal. 30. septembri öö tõi sügise esimese tugeva hallaöö, kuid päeval laotus Eesti kohale põhjatsüklonite soe sektor, mistõttu pakaseline õhumass sunniti taganema lõuna poole.

 
3. september Tartu lennuväljal (vasakul) ja Kiidjärvel

 
Äike 6. septembril Harjumaal (vasakul) ja ülimadalad kihtpilved 11. septembril Laagris

Äike 18. septembril Laagris (vasakul) ja konvektsioon 26. septembril looderannikul

Oktoobri ilm oli muutliku temperatuurirežiimiga, sest oli väga sooje päevi (2. oktoobril sooja kuni 18 kraadi) kui väga tugevaid öökülmi (kuni -9 °C 29. oktoobril). Just külmade ööde tõttu kujunes oktoober tervikuna pikaajalisest keskmisest ka pisut jahedamaks.
Silmapaistev oli läbiv kuivus oktoobris – mõnedes jaamades registreeriti uued kuivuse rekordid, näiteks: Tartus (kordus 1914. a rekord), sademeid 8 mm ehk 12% pikaajalisest keskmisest; Võrus (vaatlusrea kuivim), sademeid samuti vaid 8 mm ehk 13 % pikaajalisest keskmisest ja Vilsandi (kordus 1951. a kuivus, veel kuivem oli vaatlusreas ainsana 1904. a 4 mm-ga), sadas 5 mm ehk 7 % pikaajalisest keskmisest. Oli siiski ka paar sajust päeva, sadu muidugi ei jõudnud igale poole, ent näiteks 23. oktoobril registreeriti Pärnu-Sauga jaamas koguni 17 mm sademeid.
Tohutut kuivust kompenseerisid sagedased udud, mõnikord koos halla ja tugeva öökülmaga. See aga mulda siiski ei niisutanud. Sünoptilise olukorra järgi võib öelda, et augustis alguse saanud suvi jätkus, sest ülekaalus olid antitsüklonid.

 
Punetav loojang 28. seoptembril (vasakul) ja udune 1. oktoober Laagris

Virmalised 7. oktoobril Nõva rannas. Foto: Tarmo Lukk

Ka november ei toonud esialgu suurt muutust: oli kuiv, sageli väga udune, oli päevi, kui udu püsis kogu päeva. Veetase langes kohati väga madalale, kaevud hakkasid jääma kuivale. Alles 7. novembril toimus otsustab tsüklonite läbimurre ja hakkas viimaks sadama. Esialgu sajud põhjaveele ja veekogudele mõju ei avaldanud, ent juba paar nädalat sagedasi ja mõnel päeval enam kui 5 mm sadusid lõpetasid põua ja veevarud hakkasid taastuma.
Udusid esialgu veel vähemaks ei jäänud, sest õhumass oli väga soe ja niiske. Sageli oli sooja isegi üle 10 °C, kuid eriline oli 3. november, kui päikeselise päevaga tõusis õhutemperatuur kohati koguni 14 °C-ni. Öökülmi enamasti ei olnud. Soojad ja niisked ilmad soodustasid teistkorda õitsejaid.
Pööre eeltalvesse toimus 21. novembril, kui otse üle Eesti liikus aeglaselt Karjalasse üsna sügav tsüklon. Õhumass selle piires jahtus ja vihm asendus lume-lörtsiga. Aastaajavahetus (sügisest eeltalvesse) oli kõige vägivaldsem Põhja-Eestis, kus tekkis torm, kusjuures vee kohal arenenud rünksajukad tõid eriti intensiivseid pagisid (kuni 30 m/s), minilumetorme, lume- ja jääkruubivalinguid ja isegi rahet (Kloogal mõõdeti kuni 2 cm teri), paiguti sähvisid välgud (nt Mähel). Kaugemal sisemaal oli vaikne ja enamasti selge ilm.
Kuigi esialgu näis, et toimunud ilmapööre on üürike, vaid paar päeva, keeras antitsüklonaalne areng kõik pea peale ja nii jäi talvisem ilm koguni nädalaks püsima.

 
Veel üks rekordudu 13. novembril Tartu lähedal (vasakul) ja aastaajavahetus lumekruupide-piksega 21. novembril Laagris

30. novembril jõudis osatsüklon (õhurõhk keskmes 970 hPa) Ahvenemaa kohale. Selle lõunaservas oli tormine ilm eeskätt saartel (tugevaim puhang Sõrves – 31,4 m/s), aga ka mandri lääneservas, samas kui sisemaal oli tuul tunduvalt rahulikum. Hooti sadas vihma. Pärnus kerkis mereveetase 130 cm-ni üle keskmise (130,1 cm mõõdeti kell 12.10, vaata pikemalt http://tinyurl.com/pwnmgfw). Huviliste kogutud sademehulgad:
*Laupal novembri sajuhulk: 76,5 mm.
*Marul novembri sajuhulk 85 mm
*Tartu novembri sademete hulk 52,1mm
1. detsembril mõjutas Eesti ilma Soomes okludeeruv tsüklon. See tõi sagedasi sajuhooge nii hooglörtsi, hoogmärglumena, jää- kui lumekruupidena. Tuul oli mõõdukas, eriti sisemaal, aga kohati, peamiselt rannikualadel, puhanguti tugev kuni tormine (kuni 21 m/s, Osmussaarel rohkemgi). 2. detsembril oli kõrgrõhuharja mõjul selgem ja rahulikum, kuid 3. detsembril liikus üle Eesti põhjatsükloni lohk sooja sektoriga. See tõi sajuse ilma (enamasti sadas vihma, aga hommikul Peipsi ääres ka märga lund hiiglaslike räitsakatega) ja märkimisväärse õhutemperatuuri tõusu. Õhtuks sai sadu läbi, kohati ilm selgines, mitmel pool arenes udu.
4. detsembriks jõudis tsüklon Oslo lähistele (õhurõhk keskmes 984 hPa) ja liikus sealt Põhjalahe suunas. Eesti jäi sellesse tormisesse ja sooja lõunaserva (õhutemperatuur 5...9 °C), aeg-ajalt sadas vihma, ajuti tugevalt. Tuul tugevnes pärastlõunaks saartel kuni 24 m/s, õhtuks puhanguti 20...27 m/s ja enamgi (Sõrves, Osmussaarel).
Edaspidigi jätkus tuuline ja detsembri kohta väga soe ilm, nagu võib Jõgeva ilma kokkuvõttest lugeda: 7. detsembril tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi 9 kraadini ja ööpäeva keskmiseks arvutati 6,5 kraadi. Väga soe oli ilm ka neljapäeval ja reedel – ööpäeva keskmine 5-6 kraadi, maksimaalne õhutemperatuur 6-7 kraadi. Kogu nädala jooksul õhutemperatuur miinuspoolele ei langenud ja väheseid külmakraade esines maapinna lähedal ainult teisipäeval ja kolmapäeval. Siis oli hommikul rohi hallast valge ning muld pinnalt 1-2 cm sügavuseni külmunud. Veeloigud olid asfaldil jääs ja libedad. Sadas peaaegu iga päev, aga enamasti vähe. Rohkesti tuli vihma esmaspäeval ja reedel. Ööpäevasteks sajusummadeks mõõdeti siis vastavalt 8 ja 12 mm. Päikest oli nädala kestel väga lühikest aega näha esmaspäeval ja üsna päikseliseks kujunes lühike valge aeg teisipäeval (kuna olin tol nädalal Suurbritannias, siis toetan kellegi teise kokkuvõttele).
Aga edasi? Lühikeseks ajaks muutunud sünoptilised protsessid tõid Eesti kohale kõrgrõhuharja kargema ja lumisema ilmaga. See ei jäänud siiski püsima, sest algas uus tsüklonite seeria. Viimasele pani aluse harja lääneservas (aga ka Kesk-Atlandi tsüklonite idaservas) vähemalt 70. laiustele jõudnud soe ja niiske õhumass, mis suurendas barokliinsust ja käivitas tsüklonite tekke. Need suundusid suurtel laiustel itta, kandes sooja ja niiske õhumassi Läänemerele. Nii kujundas 14.-15. detsembril ilma nõrgenev madalrõhuväli, mis asendus kõrgrõhuharjaga. See tõi kargema (nõrgad miinuskraadid, rannikualadel siiski plusskraadid) ja kohati lumisema ilma, aga ka selgimisi.  15. detsembril arenesid merel rünksajupilved, mis liikusid kagusse ja tõid peamiselt tahkes faasis sajuhooge (vt viimasel fotol). Seda põhjustas ilmselt vertikaalse temp.gradiendi suurenemine, mis soodustas õhu püstsuunalist liikumist.

Kihtpilvedes Tõravere 3. detsembril

Jana Kuusemäe. Varahommikused valgussambad Raplamaal 16.12.2015 kell 5.57 Nüüd olen targem. Pilti tehes arvasin, et näen virmalisi kuna need sambad tekkisid ja kadusid. Ilus oli sellegipoolest.

17. detsembri öösel liikus kõrgrõhuhari üle Eesti itta. Sellele järgnes madalrõhulohk, mis tõi pilvisuse tihenemise ja esialgu kerge, hiljem juba intensiivsema saju (algas enamasti vihmana, aga läks hiljem üle lörtsiks, lumeks, lõpuks uuesti vihmaks, paiguti sadas tugevat uduvihma).
Õhutemperatuur oli enamasti 0...5 °C, kuid Virumaale jõudis sukelduja tagalas külmem õhumass, mistõttu oli külmem (0...-3 °C). Õhtul, kui sajufaas muutus tahkemaks, langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C lähedale, kuid hiljem tõusis uuesti.
18. detsembril jõudis põhjatsüklonite lõunaservas soe ja niiske õhumass kohale. See sulatas lume, tekkinud jäite ja muutis ilma uduseks. Soojenemine ei olnud siiski väga kiire, sest veel keskpäeval oli Virumaal õhutemperatuur alla 0 °C ja lumikate püsis kõige kauem.
19. detsembril jäi Eesti laugesse kõrgrõhuharja. Selles olev troopiline õhumass tõi palju uusi kuupäevarekordeid (sooja oli 7...9 °C), kuid õhtuks ilm selgines ning jahtumise ja sooja niiske õhumassi pealetungi tingimustes arenes õhtul mitmel pool udu. Udu oli tugevam Loode-Eestis, samas ei tekkinud Lõuna-Eestis.
20. detsembril jõudis Eestisse järjekordne kogus troopilist niisket õhku, mistõttu juba ennelõunal tõusis õhutemperatuur Loode-Eestis üle 10 °C, mujal jäi esialgu küll madalamaks, aga sealgi õhutemperatuuri tõus jätkus ja nii oli õhtul ka Ida-Eestis sooja üle 10 °C: kell 18-19 mõõdeti Tartu-Tõravere ilmajaamas uus detsembrikuu rekord, milleks on nüüd 12,5 °C
Detsembri kohta erakordselt soojad ilmad jätkusid. 22. detsembril oli lauge kõrgrõhuharja mõjul pisut kuivem ja vaiksem ilm, kohati sadas veidi vihma. Õhutemperatuur püsis rekordiline (7...9 °C). 23. detsembri ööseks tõi madalrõhulohk tormise ja sajuse ilma, samuti soojema õhumassi. Seetõttu tõusis hommikuks õhutemperatuur alates saartest mitmel pool 8...10 °C-ni. 24. detsembril muutis kõrgrõhuhari ilma kuivemaks ja päikeselisemaks. Õhumass püsis jätkuvalt väga soe, mistõttu sooja oli enamasti 5...7 °C, kuid Virumaal pisut vähem.


Triinu Sarv. Omamoodi virmalised Kakumäel 14.12.2015 kella 21 ajal ehk pilves virmalised

25. detsembril jõudis Eesti kohale põhjatsüklonite soe sektor. See tõi kaasa sajuse ja tormise ilma, kuid alates saartest ilm selgines (külma frondi taga). Õhutemperatuur tõusis 8 °C-ni, ainult idaservas püsis esialgu madalam, hiljem tõusis sealgi.
26. detsembri ilma määras veel põhjatsüklon, kuid selle servas saabunud külmas ja kuivas õhumassis ilm selgines ja õhutemperatuur langes. Õhutemperatuur oli päeval veel kindlalt üle 0 °C (kuni +5 °C), kuid õhtul langes mitmel pool miinuspoolele. Õhtul arenesid hoogsajupilved, mis tõid paljudesse kohtadesse hooglund ja lumekruupe, tekitades valge kirme, kuid igale poole sadu ei jätkunud.
27. detsembril muutis ilma selgemaks ja vaiksemaks antitsüklon. Samal ajal lähenes läänest tsüklon, mis muutis õhtul ilma pilvisemaks, kuid sademeid ei tulnud. Selge ja vaikse ilma mõjul langes õhtul õhutemperatuur kohati -10 °C-ni, ainult pilvisemas ja meremõjuga saarte- ja läänerannikul jäi 0 °C lähedaseks või isegi plusspoolele, hiljem tõusis õhutemperatuur seoses pilvisuse tihenemisega ka sisemaal.


Kalmer Saar. 26.12.2015.a. kell 23:00 Orissaare

28. detsembril muutis antitsüklon ilma selgeks ja vaikseks. Nii langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool -10 °C lähedale. Kuid see päev tõi väga järske kraadikõikumisi. Keskpäeval läks ilm järsult soojemaks, nii et õhutemperatuur tõusis sisemaal enamasti 0...-4 °C-ni, kuid rannikualadel enamasti üle 0 °C, aga olulist tuule tugevnemist või pilvisuse tihenemist polnud, v.a merel (vt järgmises lõigus).
Põhjarannikul algas kiire õhutemperatuuri tõus juba ennelõunal, kui lõuna- ja edelatuul asendus põhjatuulega (merel tugevnes siiski ka tuul puhanguti 15...17 m/s), mis nähtavasti tõi merelt kaasa tunduvalt soojema õhu ja ühtlasi segas aluspinnalähedase külma õhu läbi inversioonikihis oleva soojema õhuga. On märkimisväärne, et kui Harkus oli pärastlõunal õhutemperatuur kuni +1,5 °C ja Pakril õhtul isegi kuni +2,4 °C, siis Vasalemmast anti teada: vasalemmas on terve päev olnud -7,8 ja nüüd -8,9 kraadi (teade kell 17.48). Maapinna lähedal püsis õhutemperatuur siiski ka Tallinnas jm pidevalt alla 0 °C (hall jäi püsima).
Õhtul langes õhutemperatuur taas kiiresti kuni -8 °C-ni. v.a meretuulega rannikualadel, kus jäi plusspoolele, kuid alates Kirde-Eestist pilvisus tihenes ja õhutemperatuur tõusis taas suhteliselt kiiresti. Lääne-Eesti sisealadel jäi veel pärast kesköödki kohati -8 °C lähedale, sest ilm püsis selge.
Seega tõi päev kaasa märkimisväärseid ja järske kraadikõikumisi rahuliku selge ilmaga. Ilmselt põhjustas seda väga soe õhk üsna maapinna kohal, nii et väiksemgi tuule tugevnemine või pilvisuse tihenemine tõi kaasa tugeva ja kiire õhutemperatuuri tõusu.
29. detsembril jõudis intensiivne antitsüklon otse Eesti kohale. See muutis ilma selgeks ja vaikseks (hommikul oli pilvisem ja seoses õhumassivahetusega sadas peamiselt Ida-Eestis vähest lund). Kui päeval oli õhutemperatuur kuni -4 °C, siis hilisõhtul langes mitmel pool -10 °C-ni ja madalamalegi, kuid saarte rannikualadel püsis 0 °C lähedal. Algas päristalv.
30. detsembril nihkus antitsüklon Eestist lõuna poole, mistõttu selle servas saabus pisut soojem ja niiskem õhumass. Kuna tingimused jahtumiseks olid enamasti väga soodsad, langes mitmel pool õhutemperatuur alla -10 °C (saartel oli oluliselt soojem) ja kohati tekkis udu ja härmatis; hommikul nähti mitmel pool halosid.
31. detsembril määras Eesti ilma kõrgrõhuvöönd. Loode-Venemaal tekkis uus antitsüklon, mis hakkab edaspidi ilma kujundama. Aga kõrgrõhuvööndis oli ilm esialgu pilvine (külma 5...7 °C, saarte rannikutel 0 °C lähedal)., kuid hommikul hakkas selginema alates Kagu-Eestis ja õhutemperatuur langes -10..-15 °C-ni, päeval oli aga enamasti -5...-10 °C piires.
1.01.2016 (32. detsembril) arenes Loode-Venemaal eriti intensiivne antitsüklon õhurõhuga 1055 hPa keskmes. Selles servas pilvisus tihenes ja mitmel pool hakkas kerget lund sadama (õhumassivahetus). Päeval alates Ida-Eestist ilm selgines ja õhutemperatuur langes alla -10 °C, lääne pool oli veel soojem. Öösel oli külma mitmel pool 10...16 °C.
Lumikate tekkis enamuses Eestist alles 3. jaanuaril, selle tõi nn idatsüklon, st tsüklon, mis liikus idast läände otse Eesti kohale.


Aasta viimane õhtu hõõgus. 31.12.2015 Laagris