SOSE.01.139. Kultuurilugu ( Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu).

History of Culture (History of Ancient Greek and Roman Culture). 4AP

Loengutunde: 42 (20+22)

Seminare: 24 (12+12)

Iseseisev töö: 94

Kestvus semestrites: 2

Mitu korda antakse ainepunkte: 2

Lõplik kontrollivorm: eksam

Eesmärgid: Antud aine lülitamine “Semiootika ja kulturoloogia” õppekavasse on enesestmõistetav, kuna igasugune kulturoloogiline või semiootiline uurimine on võimatu ilma objekti — kultuuri ennast — tundmata. Antiikkultuuri aga peetakse traditsiooniliselt hariduse, eriti humanitaarhariduse hädavajalikuks komponendiks ja nende jaoks, kes on valinud erialaks semiootika ja kulturoloogia on antiikkultuur kõige olulisemaks baasmaterjaliks kultuuriajaloo uurimisel, olles omalaadseks allikaks ja näidiseks euroopalikus traditsioonis, mida on jätkatud ja modifitseeritud ameerika ja teistes traditsioonides. Kolmandaks on antiikfilosoofia (eelkõige stoitsism, aga samuti Pythagorase õpetus, Platoni dialoogia ja Aristotelese loogika) semiootika eelajalooks. Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade antiikkultuurist kogu tema mitmekesisuses ja näidete varal anda esmaseid teadmisi kultuurianalüüsi võimalustest.

Annotatsioon: Kursuse raames vaadeldakse eeskätt olulisemaid antiikkultuuri tahke, nagu mütoloogia, religioon, filosoofia, kirjandus, teadustraditsioonid. Antakse ülevaade ka arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti ajaloost.

Toimumisnädalad: 1-16; 24-40 n.

Kontrollivad tegevused: ettekanded/referaadid (teemad – individuaalselt)

Eksamile/arvestusele pääsemise tingimused: Peab olema loetud lektüür ja esitatud 2 ettekannet/referaati.

Eksamihinde kujunemine: 60% - vastus, 20% - ettekanne/referaat, 20% - lektüür

Võlgnevuste likvideerimise võimalused: Eelneva kokkuleppe alusel õppetöö ajal

Kohustuslikud loengumaterjalid:

  1. Antiigileksikon. 1-2. Tln., 1983
  2. Hamilton, Edith. Antiikmütoloogia. Tln., 1975
  3. Vana-Kreeka ajalugu. Tln., 1965
  4. Maðkin, N.A. Vana-Rooma ajalugu. Tln., 1962
  5. Salumaa, Elmar. Filosoofia ajalugu I. Tln., 1992
  6. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia lisalugemist filosoofia ajaloost 1.osa. Tln., 1995
  7. Kleis, R. Antiikkirjanduse ajalugu. Tln., 1980
  8. Kreeka kirjanduse antoloogia. Tln., 1964
  9. Rooma kirjanduse antoloogia. Tln., 1971
  10. Kangilaski, Jaak. Üldine kunstiajalugu. Tln., 1997
  11. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tln., 1998

 

Soovituslikud loengumaterjalid:

  1. Zielinski, T. Wana-Greeka usk. Trt., 1924
  2. Petiðka, E. Vana-Kreeka muistendid ja pärimused. Tln., 1983
  3. Tronski, J.M. Antiik-kirjanduse ajalugu. Trt., 1949
  4. Vernant, J.-P. Vana-Kreeka inimene. Tln., 2001
  5. Kehnscherper, Günter. Kreeta. Mükeene. Santorin. Tln., 1989
  6. Kõiv, M., Mäesalu, A., Piirimäe, K., Tänava, M. Inimene, ühiskond, kultuur. Tln., 1998
  7. Mifõ narodov mira. Entsiklopedija. 1-2. Moskva., 1980-1982
  8. Antitshnaja civilizacija. Moskva, 1973
  9. Kultura i iskusstvo antichnogo mira. Moskva, 1980
  10. Kumaneckij, K. Istorija kulturõ Drevnei Grecii i Rima . M., 1990

Aine koduleht: http://www.ut.ee/SOSE/iavramets/index.html

Ajakava:

1. nädal. Antiikkultuuri spetsiifilisus. Periodisatsiooni probleemid. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk). Kreeta kultuur.

2. Mükeene kultuur ja selle perioodid. Esimene ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad. Doorlaste sisseränne. Homerose ajajärk (XI-IX) ja selle kultuur.

3. Kirja teke. Vanakreeka alfabeet. Vanakreeka keele arenguperioodid ja “lingvistiline geograafia”.

4. Mütoloogia: kosmogoonia, teogoonia, panteon.

5. Mütoloogia: peamised kultused, müütide tsüklid.

6. Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur (religioon, eepos, lüürika, ahitektuur, kujutav kunst).

7. Ioonia natuurfilosoofia. Elea koolkond. Pythagoras ja tema koolkond (seminar).

8.-9. Kreeka kultuur klassikalisel ajajärgul (V-IV eKr): teadus, historiograafia, retoorika, tragöödia ja komöödia, poeesia, arhitektuur, kujutav kunst (loeng ja seminar).

10.-12. V.-IV.saj filosoofid ja filosoofia koolkonnad: Empedokles ja Anaxagoras. Antiikatomistika. Sofistika. Sokrates ja sokraatikud. Platon ja platonism “vanas akadeemias”. Aristoteles (loeng ja seminarid).

13.-14. Hellenistliku ajajärgu (IV/III-I eKr) kultuur: teadus, historiograafia, retoorika, poeesia, arhitektuur, kujutav kunst (loeng ja seminar).

15.-16. Hellenismi ajajärgu filosoofia koolkonnad. Stoikute koolkond ja õpetus. Epikuros ja skeptikud. Filosoofiline eklektism (loeng ja seminar).

17. Rooma ajaloo periodisatsiooni probleemid. Etruskide päritolu ja nende kultuur.

18. Kuningate ajajärk (VIII-VI eKr). Rooma linna rajamine. Ühiskond. Religioon.

19. Varase vabariigi (VI-III) sise- ja välispoliitika. Esimene seadustik. Ladina keel ja kiri.

20. Hilise vabariigi ajajärk (287-31 eKr). Vahemere esimene suurriik. Hellenism.

21. Vabariigi ajastu arhitektuur, skulptuur ja kujutav kunst (seminar).

22. Rooma linn. Uued stiilid, moed ja kombed (seminar).

23. Kreeka ja Idamaade mõju rooma religioonile. Uued kultused.

24. Hilise vabariigi ajajärgu teater ja kirjandus. Cicero aeg – rooma proosa õitseaeg.

25. Poliitika ja retoorika. Historiograafia. Filoloogia ja kirjandus.

26. Rooma stoitsism ja epikureism (seminar).

27. Varase keisririigi ehk printsipaadi (31 eKr-284 pKr) kreeka-rooma segakultuur.

28. Poliitika ja religioon. Haridus ja teadus. Retoorika. Filosoofiline eklektism (seminar).

29. Rooma luule õitseng. Kirjanduse “hõbedane aeg”. Romaani teke. Teater. Historiograafia.

30. Varase keisririigi arhitektuur, skulptuur, reljeefid, ornamendid. Elu pealinnas (seminar).

31. Hilise keisririigi ehk dominaadi (284-476) riigikorraldus ja poliitiline doktriin.

32. Paganlik ja kristlik kultuurid (seminar).

33. Hilis-Rooma lagunemine ning Bütsantsi impeeriumi teke.

25.03.2003 I.Avramets