Esitluse ülesehitus

Sõltuvalt eesmärkidest võivad järgnevalt toodud struktuurikomponendid varieeruda või hoopis puududa...

Esimene slaid peaks sisaldama
üldist informatsiooni: aine/kursus, teema, sihtgrupp, autori nimi ning koostamise aasta. Loomulikult võib sinna lisada veel olulisena tunduvat infot, kuid seda ei tohiks olla ülearu.

Teine slaid v
õiks olla sisukord - peamiste alateemade loetelu. Eriti hea, kui alateemadel klikkides on võimalik liikuda otse vajalikele slaididele.

Kolmandale slaidile v
õiks sõnastada materjali eesmärgid, õpitulemused vms. NB! Slaidide järjekord ei pea olema selline! Osa slaide võib olla viidatud näiteks sisukorrast ja neile klikkimata kasutaja nendele slaididele ei satugi.

Esitluse sissejuhatavale osale j
ärgneb sisu.

Sisu struktuur peaks olema selline nagu loengul/kontrolltööl/õppematerjalil ikka. Loomulikult sõltub paljugi teemast ja eesmärkidest. Oluline, et te koostaks materjali, mis omaks teiste vahendite (lüümikud, paber, tahvel jne.) ees eeliseid!

Iseseisvaks
õppimiseks mõeldud esitluse sisu osas võiks alguses küsimustena või mõne ülesandena korrata eelmist teemat, siis võiks järgneda uus osa koos selgitustega ja näidetega ning enesekontrolliks või rühmatööks mõeldud ülesannetega.

Kontroll
ülesanded võivad olla valikvastustega, millel klikkides avaneb vastav slaid. Vastuste slaididele kirjutate reaktsioonid õigetele ning valedele vastustele ning viited eelmise või uue küsimuse juurde. Kõige lihtsam on esitada õppijale lihtsalt mõtisklemiseks mõeldud küsimusi.



Materjal l
õpeb kokkuvõttega.

Kindlasti peab esitluses olema
kasutatud materjalide loetelu (kui te pole iga objekti juures eraldi viidanud) - veebilehekülgede aadressid, raamatud ja CD, DVD, millelt te võtsite teksti ja illustratiivseid materjale.