Siin võid näiteks lähtuda põhimõttest, et see on:

• ühelt poolt dialoog Sinu kui uurija ja uuritavate tekstide vahel
• teiselt poolt dialoog Sinu kui uurija ja teiste uurijate/kuulajate/lugejate vahel.

Näiteks üks võimalusi, toetun siin põhijoontes Jukka Törröse artiklile "Tietellisen tekstin rakenne" (rmt. Tieteellinen kirjoittaminen, 2002), milles teadusteksti kompositsioon esitatakse kahe tasandina:

• rekonstruktsioonitasand, kus on antud suhe uurija ja allikate vahel
• argumentatsioonitasand, kus esineb suhe uurija ja teiste uurijate ning teksti lugejate vahel

• hüpoteesilugu: esitatakse üldine anonüümne väide, otsitakse väite tõestamiseks ja/või ümberlükkamiseks sobiv allikmaterjal, esitatakse analüüs, lõpus antakse hüpoteesi kontroll (hüpotees on üldine ja anonüümne, näiteks, see ei sisalda koha-, isikunimesid ega ajamääratlusi; hüpotees koosneb kahest osast, kuna ta näitab seost kahe nähtuse vahel; hüpoteesi võib sõnastada lause konstruktsiooni "mida - seda" abil, näiteks: "mida rohkem saavad inimesed haridust, seda vähem on nende elus kohta rahvaluulel", ent sama ka teisiti sõnastatuna "haridustaseme tõusu korral rahvaluule osakaal inimeste elus väheneb")

• analüütiline lugu: lähtutakse olemasolevast teooriast ja meetodist, et kontrollida neid konkreetse allikmaterjali abil, analüüsi käigus näidatakse, kuidas olemasolevat teooriat ja meetodit edasi arendada

• kogemuslugu: lähtutakse konkreetse olukorra (allikmaterjali) analüüsist (empiirikast) ja jõutakse üldisemate samalaadsete nähtuste käsitluste juurde, ning selle kaudu jõutakse teooriateni (siin on loo esitaja - uurija isiksuse osa suurem kui eelmiste skeemide puhul)

• usaldusleping: töö esitamine vastavalt kohalikule teadustraditsioonile (teksti jaotamine osadeks, viitesüsteem, teooria, metoodika ja allikate tutvustus), jälgitakse üldist teadusteksti ülesehitust (probleemiasetus, meetodid ja allikad, analüüs, tulemused). Siin tuleks küsida, kuidas esitada oma töö lugejale kõige arusaadavamal moel

• auditooriumi motiveerimine: näit. oma töö seostamine ühiskonnas oluliste probleemidega. Siin tuleks esitada endale küsimus, miks lugeja võiks selle töö vastu huvi tunda

• jutustaja-uurija kompetentsi esiletoomine: oma töö allikate metoodika, terminoloogia jms. tutvustamine. Siin tuleks esitada küsimus, kas ja kuidas auditoorium tajub teadustööks vajaliku võttestiku olemasolu (kas on piisavalt allikmaterjali, kas selle materjali jaoks on leitud sobiv metoodika, sõnavara jms.). Soovitan kombineerida kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid: esimesed võimaldavad näidata materjali rohkusest teatud suundi, esiletulevaid aspekte, teised võimaldavad tõlgendusi.

• subjektiivsus ja objektiivsus: uurija avab oma vaatepunkti uuritava materjali suhtes. Kõikehõlmavat vaatepunkti ei ole võimalik saavutada, siin tuleks esitada küsimus oma vaatepunktist ja selle asendist teiste võimalike vaatepunktide seas. Ei piisa märkusest, et antud töö ei ole ammendav - ta ei saagi seda olla. teadustöö eesmärk ei saa olla pelgalt raport mingist allikast, vaid oma tööga luuakse tähendusi.