Suguvõsa ajalooga tegelemisel on võimalus lähtuda:

• genealoogia-allikatest (kirikuraamatud, revisjonid jms ajaloodokumendid)
• mälule tuginevatest allikatest (kuuldud lood, küsitlusel saadud teated jms)
• perele kuuluvast kirjalikust ja visuaalsest materjalist (kirjad, päevikud, kirjutatud mälestused, fotod, videod jms).

Töö alguses on vaja sõnastada oma töö eesmärk:

• mida tahaksid olemasolevate materjalide najal teha
• milliseid andmeid tahaksid juurde koguda.

Siin on erinevaid võimalusi. Näiteks:

• taluperedest pärit uurija jaoks on üsna sobiv lähtuda talu ja seal elanud inimeste ajaloost - lugu koondav telg on sel juhul elukoht (talu). Sellest põhimõttest lähtuvalt on hulganisti koostatud 1920.-1930. aastate sugupuid (vt nt Alwer'ite suguvõsa kroonika. Koost. Juhan Alver, Tallinn 1939); kui pere on mitme põlve vältel elanud samas kohas ka linnas või asulas, toimib sama skeem päris hästi

• kuna elu on põlvkondade vältel muutunud, siis on võimalus lähtuda ka muutuste ja järjepidevuste kirjeldusest: nt elu vanaisa/vanaema, isa/ema ja uurija enda ajal; eriti fotode olemasolu korral sobib see lähtekoht: nt vanaema, ema ja uurija mingis kindlas vanuses (nt 17-aastasena, koolilõpetajana vms analoogilise sündmuse ajal); pulma- vm perekonnafotod aegade vältel jms

• põlvnemisskeemi (sugupuu) koostamine: siin saab lähtuda esivanematest (klassikaline sugupuu) ja iseendast (kõugutabel)

• kommenteeritud albumi tüüpi allikakogu: lähtu perefotodest, nt alusta esivanemate pulmapildist ja andmetest nende kohta; järgmisel lehel fotod ja teated nende lastest, järgmistel lehtedel jätkata nende loodud peredest ja järglastest, andes igale pere(liikme)le oma leht koos foto(de) ja kommentaaridega

• suguvõsaloo esitamine elektroonilisel kujul (vt nt "Kuldkeppide jälgedes" http://www.aai.ee/~tarmo/index.htm).

Eeltoodud näidetes on esil põlvkondade järgnevus. Kuid on olemas ka teine lähenemisviis, nt vanaema/vanaisa või kellegi teise pereliikme jutud suguvõsa ajaloost. Sel juhul ei ole keskne mitte koht (talu, maja) ega ka järjepidevuse ja muutumise jälgimine mitme põlvkonna vältel, vaid oluline on jutustajast pereliikme tõlgendus suguvõsa loost ja selle jutustaja ning tema jutustatu mõju uurijale/kuulajale.

Paralleelselt oma töö eesmärgi sõnastamisega loo olemasolevatest andmetest andmebaas (nt tabelina), kus on soovitatav alal hoida:

• teave suguvõsa kohta
• kust see teave pärit on.

Viited allikale on olulised kahel põhjusel:

• esmalt erinevate inimeste mälestused on erinevad, kohati vastakad, kuid mitte kunagi otseselt valed; sel põhjusel on mälestused iseenesest suguvõsa ajaloo osaks (s.t uurimisküsimus ei seisne mitte ainult selles, mis toimus minevikus, vaid ka selles, kuidas seda mäletatakse, ja millisest vaatepunktist)
• teiseks, neid mälestusi, sh ühe pereliikme teadmisi-jutustusi on võimalik kommenteerida, võttes abiks mujalt saadud andmeid; sel põhjusel on vajalik mõista, millisest vaatepunktist (s.t ühtlasi millisest allikast lähtuvalt) on minevikku ühel või teisel viisil mõistetud ning neid erinevaid allikaid ja erinevaid vaatepunkte saab omavahel võrrelda

Sisukord

Perekonnanimedeandmebaas Onomastika Net (http://www.history.ee/ono) võimaldab leida:

• perekonnanimede paneku ajal (1820.-1830. aastatel) pandud nimesid regionaalselt, kusjuures perekonnanime levik esitatakse (1) Eesti kihelkondade kaardil kihelkonniti ja (2) nimestikus kubermangu, maakonna, kihelkonna ja valla kaupa
• perekonnanimede eestistamise ajal (1920.-1930. aastatel) muudetud nimesid

Nimed on andmebaasis taandatud nn normaalkujule (nt Mäggin > Mägin; Kerres > Keres ), sest kujuneva eesti kirjakeele ajal kasutati küllalt erinevaid nimekirjutusviise.
Sel põhjusel on nime leidmise raskuste puhul otstarbekas otsireale sisestada nimeosa ja tärn (nt Mägin asemel Mäg*; Kerres asemel Ker*; Keremann asemel – Kerem* või Kereman*)

2.2.1. Perekonnanime andmise päring (19. sajand)

• Päringute tegemiseks suuna omaveebilehitseja aadressile: http://www.history.ee/ono/
• Klikka lingil otsingud
• Vali: 19. sajandil pandud nimede andmebaas
• Sisesta otsingu lahtrisse otsitav perekonnanimi, nt Susi
• Avanevas aknas on näha, mitmes kihelkonnas/mõisas on seda nime pandud

Selleks, et näha, millised vallad selles kihelkonnas olid, klikka kihelkonna nimel. Selleks, et näha kõiki ühes või teises vallas pandud nimesid, klikka valla nimel.

Päringu tegemiseks suuna oma veebilehitseja aadressile http://www.history.ee/ono/

• Klikka lingil otsingud
• Vali: 20. sajandil toimunud nimemuutused

Kui tead varasemat (19. sajandil pandud) nime ja soovid teada saada, mille vastu see perekonnanimi vahetati 20. sajandil perekonnanimede eestistamise käigus, siis sisesta teise otsingu lahtrisse otsitav perekonnanimi, nt Kereman .

Kui tead 20. sajandil eestistatud nime ja soovid teada saada, millist perekonnanime enne eestistamist kanti , siis sisesta otsitav perekonnanimi esimesse lahtrisse.

2.3. Soovitused

Kui sa ei leia otsitavat nime:

• proovi erinevaid võimalikke nimekujusid (Keremann – Kereman ; Schneider – Shneider)
• kasuta nimeosa ja tärni ( Kerem*)
• proovi omaaegne nimi leida eestistatud nime kaudu (nt Karusel pandud perekonnanimi Bergen on andmebaasis 19. sajandil pandud nimede otsingus Bergev, kuid kui otsida 20. sajandil eestistatud nimede lehelt alumiselt otsirealt - perekonnanimi enne eestistamist -, siis sealt leiab õige nimekuju Bergen).

Kui siiski ei õnnestu nime leida, siis:

• kasuta andmeid nimepanemise koha kohta (maakond, kihelkond, vald), sest neil lehtedel antakse kõik vallas pandud perekonnanimed, kust võid leida otsitava nime andmebaasis oleva nimekuju järgi.

Ka see ei garanteeri alati edu, sest nimekuju taandamise käigus, kui koostati Onomastika Net´i, võis ette tulla ootamatusi.

Sisukord

3. Perekonnaloo allikate digitaalne andmebaas SAAGA

2004. aasta oktoobris algas Ajalooarhiivis säilitatavate perekonnaloo allikate mikrofilmide digiteerimise protsess. Digitaliseeritud on EELK koguduste personaalraamatud ja meetrikad ning EAÕK koguduste meetrikaraamatud; vakuraamatud.

Meetrikaraamatud on registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid.

Personaalraamatud on kirikukoguduste liikmete nimekirjad, mis koostati majapidamiste ja perekondade kaupa.

Hingeloendid (revisjonilehed) on koostatud kihelkondade, mõisavaldade, külade ja perekondade kaupa ning sisaldavad andmeid kompaktselt kogu perekonna kohta. Igal perekonnal, õigemini perekonnanimel oli oma number.

Vakuraamatud on talude ja nende koormiste nimistud, kuhu on märgitud mõisate kaupa kõigi talude suurus adramaades või nädalateopäevades, taludel lasuvad teo-, naturaal- ja rahalised koormised ningmõnikord ka inimeste ja loomade arv.

Täpsemalt loe: http://www.eha.ee/saaga/kogust.php

Selleks, et hakata perekonnaloo allikate digitaalset andmebaasi SAAGA kasutama tuleb luua endale kasutajatunnus. Selleks:

• Tuleb suunata veebilehitseja aadressile http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=saaga
• Digipiltide vaatamiseks tuleb Sul sisestada kasutajatunnus ja salasõna või registreeruda kasutajaks. Registreerumiseks klikka nupul Registreeru
• Avanevas veebivormis täita vajalikud väljad

Saaga kasutamiseks peab teadma, millise koguduse kirikuraamatust oma esivanemaid otsida. Selleks on vaja teada, kus Teie esivanemad elasid.

• Kui teate vaid küla, leiate Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaasi abil (www.eki.ee/knab/knab.htm) kihelkonna, mille piiresse küla kuulus.
• Kui teada on koduvald, leiate vallakihelkondliku kuuluvuse Eesti ala valdade registri abil (http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=vald).
• Kui Teil puuduvad igasugused andmed esivanemate elukoha kohta ja pole ka kelleltki küsida, võite abi leida 19. sajandi algul pandud perekonnanimede andmebaasist (http://www.history.ee/ono/), millest oli juttu käesoleva õppematerjali 2. alapeatükis.

Kui kihelkond on käes, on käes ka kogudus, mille meetrikatest ja personaalraamatutest esivanemaid otsima hakata, sest igas kihelkonnas oli tavaliselt üks kirik. Mõnes suuremas kihelkonnas tegutses ka abikogudus, kus peeti eraldi kirikuraamatuid, ent ka need asuvad siiski põhikoguduse fondis.

Näiteks on toodud otsimisprotsess, võttes aluseks 19. sajandil Jõhvi kihelkonnas ja Tammiku vallas pandud perekonnanime Kereman.

Kuna infotehnoloogia pole veel nii arenenud, et saaks teha päringuid vanade kirikuraamatute digipiltidest, tuleb otsimiseks kasutada sirvimist.

Selleks:

• Sisene SAAGA'sse oma loodud kasutajanimega
• Vali: Luterlik kirik > Kõik kogudused korraga
• Vali: EELK Jõhvi kogudus (EAA.1226) > Pastori kantselei > Kirikuraamatud ja -nimistud > Sünni-, abielu-ja surmameetrika
  
• Vali 68. meetrikaraamat (1854-1863)
• Vali kaader 16 (leia ülalt rippmenüüst endale vaatamiseks sobiv kaadri suurus)
  

Kaadrist 16. leidsid 33. sissekandena poisslapse Mihkel Keremani sünniandmed.

Kuna raamatud on saksakeelsed, siis tuleks lahti seletada mõned sõnad ja sõnaühendid.

• Verzeichnis der Geborenen und Getauften im Jahr 1855 >
  1855. aastal sündinute ja ristitute nimekiri
• Jahr - aasta
• Monat - kuu
• Tag - päev
• Stunde - tund
• Tag der Taufe - ristimise päev
• Knaben - poeglaps
• Mädchen - tütarlaps
• Geburtsort - sünnikoht

Tabelis on tüdrukute ja poiste jaoks eraldi lahtrid (mitmes poiss / tüdruk sel aastal; lapse nimi); vanemate nimed; elukoht; andmed ristimise kohta.

Arvestada tuleb kuupäevade puhul kalendrinihet, nn uus kalender kehtib veebruarist 1918, senini on kirikuraamatutes kuupäevad nn vana kalendri järgi (erinevus on umbes kaks nädalat).

Elukoht: meetrikas esitatakse koha saksakeelne nimetus. Et leida mõisa eestikeelne nimi, mine Ajalooarhiivi andmebaaside lehele http://www.eha.ee -> Andmebaasid -> Eesti ala mõisate register

Selleks, et saada teavet abiellumise kohta, tuleb samuti sirvida meetrikaraamatut. Oletame, et soovime teada saada Hin(d)rik Keremani abiellumisega seonduvat infot.

Selleks:

• Mine tagasi SAAGA avalehele
• Vali: Luterlik kirik > Kõik kogudused korraga
• Vali: EELK Jõhvi kogudus (EAA.1226) > Pastori kantselei > Kirikuraamatud ja -nimistud > Sünni-, abielu-ja surmameetrika
• Vali 67. meetrikaraamat (1844-1853)
• Kaadrite vahemikust 237-240 leiad üles Hin(d)rik Keremani abiellumisega seotud andmed

Kuidas saada lisaandmeid selle kohta, milline oli 19. sajandil Personaalraamatutest leitud perede struktuur?

• Mine SAAGA avalehele http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=saaga
• Vali: Hingeloendid (NB! ära unusta lugeda ekraanilt paremal infot allika kohta: "Mis on hingeloendid?")
• Vali: Eestimaa kubermangu revisjonilehtedekollektsioon EAA. 1864 (1782-1904)
• Vali: Üheksas hingrevisjon (aastast 1850) > Virumaa -> Iisaku, Jõhvi, Vaivara kihelkond (84)
  

Kaadrist nr 90 leiad vajaliku mõisa kohta käivad andmed ja järgmistest kaadritest mõisa alla kuuluvate perede kohta käivad andmed

• Leia üles, mitmes pere on Keremannid (nr on esimeses veerus, selle numbri järgi leiad sama pere üles ka varasemast 1834.a. ja hilisemast, 1858.a. hingerevisjonilehtedest) (Keremannid on nr 10 all, leiad selle 96. kaadrist)
  
• Mõtesta lahti allika struktuur: vasemal pool olev leht on nn meeste pool (esimeses veerus nimed ja sugulussuhted, teises veerus vanus eelmise revisjoni ajal, kolmandas veerus andmed liikumise kohta revisjonidevahelisel ajal, viimases veerus vanus revisjoni ajal (antud juhul 1850); parempoolsel lehel on naiste pool
• Visanda saadud andmete põhjal suguvõsaskeem ja rekonstrueeri võimalik pere koosseis
• Leia pere number, et selle kaudu siduda erinevates revisjonides olevad andmed (pere number on seotud perekonnanimedepanemisega: vt lähemalt: Aadu Must, Eestlaste perekonnaloo allikad, 2000, lk 143)
• Proovi koostada meesliini esindajate sugulusskeem (teades, et Laasson on = Laasi poeg; et sama põlvkonna inimesed märgitakse samatasandiliselt - jälgi reastust, numbreid)
• Proovi meesliinide juurde lisada naisliinid (erista naised - Weib ja tütred - Tochter).

Hingeloendid ei anna otseselt perede struktuuri kohta käivaid andmeid, ent kõrvutades erinevate aastate revisjonide andmeid ja lugedes perestruktuuride kohta lisaks nt Heldur Palli, Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade, 1998, saad siiski aimu, mis laadiperedega tegemist on.

Kõrvuta oma uurimistulemusi järgmisel skeemil antuga: Allikas: Jaago, Tiiu & Jaago, Kalev. "See olevat olnud..." 1996, lk 269.

4. Kirjandust ja viiteid allikatele

• Alver, Juhan (koost). Alwer'ite suguvõsa kroonika. Tallinn 1939.
• Eesti ala mõisate register: Ajalooarhiivi kodulehekülg http://www.eha.ee/ > Andmebaasid > Eesti ala mõisate register.
• Jaago, Tiiu. Perepärimus. Tartu 1997: http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/pere/pere.htm.
• Jaago, Tiiu & Jago, Kalev. „See olevat olnud…” Pärimuskeskne uurimus esivanemate lugudest. Tartu 1996.
• Kohanimede andmebaas: Eesti Keele Instituut: http://www.eki.ee/knab/knab.htm.
• Kuldkeppide jälgedes: http://www.aai.ee/~tarmo/index.htm.
• Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad, Tartu 2000.
• Näpunäiteid genealoogiahuvilisele: Ajalooarhiivi kodulehekülg http://www.eha.ee/ > Uurijale > Näpunäiteid...
• Onomastika Net [Perekonnanimede andmebaas]: http://www.history.ee/ono/.
• Palli, Heldur. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Tallinn 1998.
• Saaga. Perekonnaloo digiteeritud allikad: http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=saaga.
• Vitkin, Voldemar. Suguvõsa uurimine: praktiline käsiraamat. Tallinn 2001.

Sisukord