Üsna üldlevinud liigisisese fenomenina elavad emasloomad kauem kui isasloomad. Kas selle põhjuseks on elukeskkonnaga seotud tegurid (nt sugude erinevus suremuses kiskjate ja haiguste läbi) või sisemised tegurid (nt erinevused füsioloogias), pole aga kaugeltki nii selge. Töö eesmärgiks on hinnata emaste-isaste suremuse erinevust päevaliblikatel. Uurime looduslikes populatsioonides, kuivõrd kiilide põhjustatud suremus emaste ja isaste päevaliblikate vahel erineb.

Liigisisene erinevus emaste ja isaste kehasuuruses on laialdaselt levinud fenomen loomariigis. Püüame mõista ja kirjeldada kehasuuruse sugulise dimorfismi evolutsioonilisi ja ontogeneetilisi põhjuseid ja seaduspärasid. Töö on kirjanduse (avaldatud üksikuurimuste üldistav analüüs) ja putukakogudega, samuti kogume lisaandmestikku eksperimentaalselt nii laboris kui välitingimustes.

Kliimamuutused võivad olulisel määral mõjutada organismide võimet uutes tingimustes toime tulla. Töös uuritakse simuleeritud kliimamuutuste (vt. FAHM) mõju putukate arengukestusele, kehasuurusele ja suremusele. Andmestik kogutakse peamiselt välitööde käigus.

Uurime faktoreid, mis määravad putukate eluiga looduslikes populatsioonides. Antud teema raames on põhirõhk toidu kättesaadavusel päevaliblikate valmikutele.

Päevaliblikate suremust on uuritud, kuid kokkuvõtvaid töid selles valdkonnas on vähe. Töö tulemus peaks kajastama päevaliblikate suremuse põhjuseid erinevates arengujärkudes (muna-röövik-nukk-valmik).