Charles Sanders Peirce 1839–1914

Loogika — teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast.

Õpetus kategooriatest

Peirce esmasuse, teisesuse ja kolmasuse kohta näide pimeda toaga:

Esmasus. Inimene on pimedas ruumis surmavaikuses. Ei tea, et see ruum on, aga oletab. Esmasus
Teisesus. Kuuleb mingit heli ning oletab, et selle allikaks on miski.
Kolmasus. Uks avaneb ja näeb objekti (heli allikas). Mitte ainult ei näe, vaid ka seostab heliga. Mõistmine.

 

Märgiteooria

Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks.

Märk on autentne Kolmasuse vorm. Tema moodustajateks on 3 korrelaati:

Esimene - triaadilise suhte Representamen (esitis),
teine - selle Objekt (vahetu/dünaamiline)
kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis).

Märkide tüpoloogia

Baastrihhotoomiaid 3 (algul kümme)

II MÄRK — OBJEKT

Märkidel on kaks väljasuremise (degeneracy) astet:

väiksemal määral — indeks
suuremal määral — ikoon

Indeksitelt sümboliteni

Loomulikud indeksid — loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu

Kunstlikud indeksid — termomeeter, lakmuspaber

Need mõlemad on tõelised indeksid — annavad edasi informatsiooni „allikast“ (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest

Väljasurnud indeksid — on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise põhjuslikult sõltumatuks temast. Tõeliste indeksitega seob see, et oma kasutamisaktides on alati seotud selle situatsiooniga, milles asub nende referent.

Kuid indeksiteks teeb neid mitte niivõrd see seotus referendiga, kuivõrd võime täita indeksiaalset funktsiooni, st suunata subjekti tähelepanu mingile olemasolevale objektile, samal ajal teda nimetamata ja määratlemata, väljendamata midagi tema kohta.

Kuid realt tunnustelt on sarnasemad sümbolitega:

nagu sümbolid, nii ka need viiakse informatsiooni jadasse sisse mitte indeksiaalselt vaid märgiliselt — kommunitseeruvate subjektide tegevuse tulemusel. Nende referent ei osale enam informatsioonijadas kui informatsiooni allikas. Ta vaid kaasneb/külgneb taoliste näitavate märkidega ühes situatsioonis.
Väljasurnud indeksi, nagu ka sümboli interpretatsioon võib toimuda ainult kultuurilise konventsionaalse koodi (keele) põhjal.
Tüüpilised näited — näitavad asesõnad, deiktilised märgid

Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid).

„jalajälg, mille Robinson leidis liival, oli indeks, mis näitas, et saarel on mingi olevus ja samal ajal sümboliks, mis kutsus esile inimeses idee“.

„Niisiis, sümboli eksisteerimise viis erineb ikoonilise märgi ja indeksi eksisteerimise viisist. Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli olemine seisneb selles reaalses faktis, et miski saab kindlasti olema vastu võetud, kui on täidetud teatud tingimused, ja nimelt, kui sümbol mõjutab oma interpretaatori mõtete ja käitumist. Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol. Sümboli väärtus seisneb selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalsuse mõõtme ja võimaldab meil ennustada tulevikku“.

„Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki.“

Indeksiaalne märk on seotud objektiga läbi ruumi ja aja, läbi reaalsuse.
Sümboolse märgi kokkuleppelisus seisneb tema defineerimises või seadustamises reeglina.

III MÄRK–INTERPRETANT

3.1 Reema, termin, sumsignum. On hea — monaad, armastab — diaad, annab — triaad jne. Loogikast sarnane — propositsionaalne funktsioon (S=P Russell: „lihtsalt klassi nimetus või nimi, iga märk, mille kohta ei saa öelda, on ta tõene või vale. Peaaegu kõik üksikud sõnad, peale selliste nagu „jaa“ ja „ei““).

3.2 Dicisignum. P+S. Kui asendada muutujad esimeses, saame ütluse. Kvasilaused „selline märgi liik, mis edastab informatsiooni, on kas tõene või vale, kuid ei argumenteeri. Kaheosaline representamen, mille Interpretant representeerib teda kui tema Objekti indeksit. Kaheosaline: subjekt on või representeerib mingit Teisesuse indeksit, mis eksisteerib oma representatsiooni faktist sõltumatult. Predikaat — on või representeerib mingit Esmasuse Ikoonilist märki, signifitseerib esmasust.“ Kain tapab Abeli

3.3 Argument. Suadisignum (suadere — veenma). Väide. Püüdleb tõe poole kuid võib osutuda ekslikuks.

Tõde võib saavutada kolmel viisil.

3.3.1 Abduktsioon. Kui üks eeldustest ei ole tõsikindel.

3.3.2 Induktsioon. Üksikjuhtumite põhjal üldistuste tegemine. A on x, b on x, c on x.. a,b,c on kõik y ? Kõik y on x.

3.3.3 Deduktsioon. Kõik lapsed on head. X on laps. X on hea.

Märgitüübid

I. punane feeling of „red“
II. individ. diagramm, sisaldab I, sisaldab infot
III. spontaanne karje, näitab objekti
IV. tuulelipp
V. üldine diagramm
VI. näitav asesõna "see"
VII. liiklusmärk
VIII. üldnimi, "kaamel"
IX. tavaline propositsioon "Täna on ilus ilm"
X. argument punane kaart jalgpallis