LINGVISTILINE STRUKTURALISM
Saussure´i lõpulause: Lingvistika ainukeseks ja tõeliseks objektiks on keel, mida vaadeldakse iseendas ja enda jaoks. (Mis ei ole tema oma, sai aga lingv. strukturalismi lipukirjaks)
Ühisjooned
1. vastandatus noorgrammatikutele
2. keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri
3. keele sünkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse põhiülesanne
4. püüd uurida ja kirjeldada keelenähtusi kui erilist nähtust
5. lingv. analüüsi formaliseerimine, obj. analüüsi- ja kirjeldusmeetodite otsingud
6. keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi mõiste
Struktuuri mõiste töötati välja eelkõige Trubetzkoy töödes. 20-30ndatel võrdsustati osaliselt struktuuri ja süsteemi. Seos ka saksa terminiga Gestalt — struktuur kui puhas vorm.
Glossemaatikute jaoks on struktuur (kui semiootilise süsteemi abstraktsioon) eelkõige puhta vormi ja puhaste suhete nähtus. Hjelmslevi jaoks oli eriti oluline Carnapi avaldamata väide, et "iga teaduslik väide peab olema väide suhete kohta ja ei eelda seega nendes suhetes osalevate elementide teadmist või kirjeldamist". Üldine semiootiline teooria.
Prahalased vaatlesid struktuuri kui keele ja tema osadevaheliste seoste organiseerimise vormi. Keele ja keelevälise tegelikkuse suhe on üks keskseid. Keelesotsioloogia küsimused.
Erinev on ka suhtumine dihhotoomiasse keel–kõne.
Ameerika deskriptivistid ja Londoni koolkond suhtuvad üldse eitavalt taolisesse probleemi püstitamisse
PLK, glossemaatikud ja Genfi koolkond annavad oma tõlgenduse.
Meetod. Deskriptivistidel ja glossemaatikutel on keeleteadus eelkõige keele kirjeldamise ja analüüsi teooria. Londoni koolkond ja eriti PLK püüavad keelestruktuuri kui niisuguse kirjeldamise ja interpretatsiooni kõrval anda ka keele ja keelevälise tegelikkuse suhete analüüs — funktsionalism.
Praha lingv. koolkond 1926 (funktsionaalne strukturalism)
N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius, B.Trnka, V.Skalicka, J.Vachek.
Teesid 1929
Põhiideed
— keel on funkts. süsteem, st. väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit kindlat eesmärki — iga keelenähtust on vaja vaadelda funkts. ja teleoloogilisest vaatepunktidest
— fonoloogiliste el-de materiaalne sisu on vähemoluline, kui nende süsteemisisesed seosed.
4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased varasele perioodile (Thomas Winneri järgi):
1. Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri. Struktuuri mõiste on võetud Saussure'lt ja ümbertöötatud Trubetzkoy ja Jakobsoni foneemika põhjal.
2. Poeetiline keel kui funktsioon, mis on orienteeritud teatud eesmärgile <teleoloogilisus>. See kontseptsioon lähtub vene formalistidest. Täiendasid — kogu inimtegevuse polüfunktsionaalsus.
3. Vene formalistide kirjandusteose immanentsusprintsiibi täiendamine vajadusega analüüsida ka kirjandusväliseid struktuure.
4. Sünkroonia ja diakroonia lähendamine teineteisele. Rõhk pannakse struktuuri ja protsessi ühtsusele.
Jan Mukařovsky artiklis Strukturalismist (1946):
Kõige tihedamalt on kunsti strukturaalne teooria seotud lingvistikaga (PLK mõistes):
- fonoloogia arenguga näitas lingvistika kirjandusteooriale kätte tee sõnalise kirjandusteose helilise külje uurimisele
- funktsioonide analüüs avas uued perspektiivid poeetilise keele stilistika uurimiseks
- keele märgilise iseloomu rõhutamine tegi võimalikuks kirjandusteose märgina mõistmise
Gestalt kui "vormimoodustis" erineb struktuuri mõistest kunstis, mille spetsiifikaks on tema elementide vahelised seosed, mis on oma olemuselt dünaamilised. Igal elemendil on oma ühtsuses see või teine tervikuga seotud funktsiooni.
Strukturaalse esteetika olemus ja eesmärk on püüd luua kunsti võrdleva semioloogia süsteem ja meetod.
Iga inimtegevus on kolmekülgne, 3 põhifunktsiooni:
- praktiline
- teoreetiline esemed kui vahendid
- esteetiline esemed on eesmärgiks
Esteetilise funktsiooni koht teiste funktsioonide seas 1942
Puhtfenomenoloogiline tüpoloogia
Vahetud f-d (märgid kui instrumendid)
Märgilised f-d (märk-objekt)
Objektiivsed
Praktilised
Sümboolne
Põhitunnus — tehelikkus, suhted märgi ja tema poolt tähistatava eseme vahel
Subjektiivsed
Teoreetiline
Loob tegelikkuse summeeritud kujundi
Esteetiline
Muudab märgiks kõik, mida puudutab. Ühtne suhtumine tegelikkusesse