1999

Proseminar

Eva Paivel. Martin Krampeni teose “Tähendus linna keskkonnas” peatüki “Tööd üldisest objektisemioloogiast” tõlge ja kommentaar

Mari Peegel. Tsitaatreklaam — koopia või iseseisev märk?

Paul Külmoja. Hüperteksti semiootika Eesti interneti näitel

Ege Ello. Sugudevahelisest kommunikatsioonist Kati Murutari romaanis “Abitu”

Kadri Hurt. Aeg Sulev Keeduse filmis “Georgica”

Kristo Kruusman. Haige lapse teema kunstis ja kirjanduses

Mari Niitra. Kahe aabitsa võrdlus: lapse maailmapildi konstrueerimise võimalused

Liina-Jaanika Seisler. Visuaalne kommunikatsioon. Foto eesti seltskonnaajakirjanduses

Jaanus Kaasik. Filmi ja filmimuusika suhtest Baz Luhrmani filmis “William Shakespeare’s Romeo + Juliet”

Tristan Priimägi. Modernism as a Sign System

Seminar

Ege Ello. Ristiusu ja paganausu sümbolite põimumisest K.Murutari teoseAbitunaispeategelase kujutamise põhjal

2000

Proseminar

Ave Paulus. Kosmoloogiliselt ilmapildilt ajaloolisele Uus-Assüüria impeeriumi näitel

Seminar

Tristan Priimägi Optilistest efektidest ja montaazhist filmikunstis

Mari Niitra. Kahe aabitsa võrdlus: loomade kasutamine õpikutekstis eesti- ja venekeelse aabitsa näitel

Kadri Hurt. Jumalrebase transmutatsioon eesti hakkaja-reinuvaderiks (Pu Songlingi'i "Libarebased ja kooljad" eesti filmina)

Liina-Jaanika Seisler. Foto konnotatiivsus visuaalses kommunikatsioonis: ajakirja "Luup" ühe numbri analüüs

Paul Külmoja. Operatsioonisüsteemi kasutajaliides (semiootilise analüüsi katse)

Kristo Kruusman. Metonüümilisest parallelismist regivärsis.

2001

Proseminar

Piret Aro . Kangelase konstrueerimine: “Sõjaprintsess Xena”.

Andreas Ventsel.Utoopilise mõtteviisi ilminguid Eesti 30ndate aastate ühiskondlikus mõtlemises

Rassel Illak. Semiootika ja management

Seminar

Mari Peegel. Mõiste semiootika meediadiskursuses. (Eesti Ekspress, Postimees,Eesti Päevaleht, Sirp)

Jaanus Kaasik. Keskkonna modelleerimine heli kaudu filmis

Lennart Sundja. Juhatus semiootika juurde. Tõlge ja kommentaar.

Deniss Matrov. Identiteet ja kino.

Bakalaureuseseminar

Kristo Kruusmann. Regilaulu "ruumi" ülesehitus.

Mari Niitra. Loomad eesti lastekirjanduses

Tristan Priimägi.Montaazh filmikunstis

2002

Proseminar

Madli Maruste. Arhitektuurisemiootika lähtekohad ja suundumused

Meelis Kaldalu. Internetikunsti jätkuv tulemine.Interneti loovmõju kunstile

Gerli Liivamägi. Naisteparfüümide trükireklaam.

Seminar

Andreas Ventsel Ideoloogia keele muutumine Eestis 1940. aastal

Tarmo Tirol. Tähenduse mõistest Sartre´il.

Bakalaureuseseminar

Lennart Sundja. Shrek kui postmodernistlik muinasjutt ja Disney kriitika

Mari Peegel. Semiootika representatsioonid eesti meedias.

2003

Proseminar

Kaidi Tago. Valede Raamat. Reklaamteksti lahtimõtestamise katse

Triin Paaver. Kuidas on tehtud Harry Potteri lood

Seminar

Gerli Liivamägi. Mood kui kommunikatsioon

Piret Aro. Kangelase konstrueerimine: Superkangelane

Rassell Illak. Tarbimiskategooria "Kingitused iseendale" uurimisest ja klassifikatsioonist.

Denis Matrov. On the Nature of Fight Club.

Bakalaureuseseminar

Andreas Ventsel . Ideoloogia keele muutumine Eestis 1940. aastal (pragmaatiline ja mõjupsühholoogiline aspekt nõukogude ideoloogia kajastamisel propagandas)

Rassel Illak. Kingitused endale kui tarbimisfenomen

2004

Proseminar

Argo Kerb. Narratiiv arvutimängudes.

Leenu Nigu. Tantsu semiootilise käsitluse võimalikkusest.

Juhan Hion. Vaade arvutisemiootikale

Tiina Põllu. Magritte´i märk

Janar Ala. Avant-pop (Meditatsioon Deleuze/Guattari).

Kristjan Tamm. Satanism kultuurinähtusena (LaVey "Saatanlik piibel" satanismi kontekstis).

Jaako-Priidik Hallas. Anoreksia kui kultuurifenomen.

Siret Sikk. Michel Foucault tõediskursus.

Seminar

Martin Rünk. Trüki- ja kuulamisraamatu võrdlev analüüs Tõnu Õnnepalu "Piiririigi" näitel.

Kaidi Tago. Reaalsuse konstrueerimise viisid: erinevad võimalused.

Madli Maruste. Võimudiskursuse avaldumine arhitektuuris.

Leenu Nigu. Tantsuetendus kui kultuuritekst.

Argo Kerb. Narratiiv arvutimängudes.

Triin Paaver. Organisatsioonikultuur.

Tiina Põllu. Magritte´i märk.

Bakalaureuseseminar

Gerli Liivamägi. Mood kui semiootiline süsteem.

2005

Bakalaureuseseminar

Martin Rünk. Subjekti taandumine ironistlikus praktikas: eneserepresentatsiooni muutumine kunstis (Eesti näitel).

Helina Linder. Eestimaalaste eesnimed: semantika, süntaktika, pragmaatika.

Madli Maruste. Võimudiskursuse avaldumine linnaruumis (Tallinna näitel).

Leenu Nigu. Klassikalise "Luikede järve" refleksioon von Krahli Luikede järves (tantsulavastuse analüüsi katse).

Paul Külmoja.Operatsioonisüsteemi kasutajaliides (semiootilise analüüsi katse).

Tiina Põllu. Rene Magritte´i teoste kujundid ja dialektika (belgia sürrealistliku koolkonna taustal).

Proseminar

Silver Rattasepp. Ühest saladuse kontseptsioonist 16. sajandi mõtteloos ( Heinrich Cornelius Agrippa näitel)

2006

Bakalaureuseseminar

Kaidi Tago. Õhtumaise utoopia tüpoloogiast: kaks sünkroonset vaadet utoopiakirjanduse diakroonilisel teljel

Argo Kerb . Mäss kultuuris.

Edvin Aedma . Netikoomiks kultuuriväljal.

Triin Paaver . Organisatsioonikultuur ja semiootika.

Ege Ello. Kes on Eesti feminist? Esseekogumiku ”Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt” põhjal

Seminar

Merilin Kattai. Modernistlik paradigma kunstis.

Meelis Kaldalu. Plahvatus ja semiootika sünd. Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi

Berit Renser. Riietusmood Indias kui identiteedi konstrueerija.

Juhan Hion.

Proseminar

Liina Vilgats. Kahe helilooja tõlgendus E. Niidu luuletusele "Las ma olen lind".

Peeter Tinits. Matemaatilise modelleerimise protsessidest Richard Skempi ‘The Psychology of Learning Mathematics’ alusel.

2007

Bakalaureuseseminar

Mihkel Kaevats. "Närvitrükk" kui tekst.

Meelis Kaldalu. Semiolüüsist.

Berit Renser. Utoopiast MEIN KAMPF’is.

Jaanus Kaasik. Keskkonna modelleerimine filmis.

Seminar

Liina Kanger. Õiguse semiootiline tõlgendamine.

Aune Ainson. Tühiku erinevad ilmumised.

Proseminar

Liina Kanger. Õiguse semiootilise tõlgendamise perspektiiv.

Allan Männi. Eksistentsiaalsest usukäsitlusest, Kierkegaardi kogu aeg meeles pidades.

2008

Magistritööd

Katrin Alekand. Kirjatud kehad ja kehakirjad — henna.

Leenu Nigu. Keha ja tähendus nüüdistantsus: Fine5 Tantsuteatri lavastus "Panus".

Priit Põhjala. Keelemärgi arbitraarsuse problemaatika 20. sajandi lingvistikas ja semiootikas (Ferdinand de Saussure'ist lähtuvalt).

Gerli Liivamägi. PRAAK. (EKA, kaasjuhendaja)

Bakalaureuseseminar

Aune Ainson. Tühiku erinevad ilmumised.

Merilin Kattai. Modernistlik esteetika pildiloome protsessis (kujutava kunsti näitel).

Liina Kanger. Õiguse semiootiline tõlgendamine.

Seminar

Kristjan Tamm. Satanism kultuurinähtusena.

Merilin Kattai. Modernistlik paradigma kunstis.

Proseminar

Madis Kats. Kas „Solvamismäng” on mäng? Mängu tuvastuskatse Huizinga ja Berne’i tööde kaudu.

Madis Ligema. Hirmu semiootikast surmaga suhestumise ja surmakultuuri näitel.

2009 

Magistritööd

Kaidi Tago. Lilleoru fenomen läänemaise utoopiatraditsiooni valguses.

Bakalaureusetööd

Kristjan Tamm. Leo Brouwer'i „El Decameron Negro“ analüüs .

Gregor Taul. Skulptuuride ruum KUMUs.

Madis Ligema. Eesti poliitiliste parteide keelekasutus (George Lakoffi metafooriteooria valguses).

Liina Vilgats. Ühe joone lugu.

Silja Kuusik. Akadeemiliste organisatsioonide järjepidevus Eestis.

Seminaritööd

Liina Vilgats. Heli ja pildi suhtest „Koyaanisqatsi“ näitel.

Madis Ligema. George Lakoffi metafooriteooria rakendatavusest Eesti poliitiliste erakondade keelekasutusel.

Gregor Taul. Kunstisemiootiliselt museoloogiast: skulptuuride ruum KUMUs.

Mari-Liis Madisson. Hirmu verbaliseerimine (tänapäevases legendis).

Monika Lust. Transpersonaalne psühholoogia kui mütoloogilise mõtlemise ilming.

Mirjam Männik. Harry Egipti reklaamide eripära.

2010 

Magistritööd

Berit Renser. Sohvasurfamise kogukond: enesemääratlused ja kogemuse vahendamine.

Bakalaureusetööd

Mirjam Männik. Harry Egipti reklaamikunst.

Mari-Liis Madisson. Vandenõuteooriate semiootiline tähistamisloogika.

Peeter Tinits. Keele dünaamilise uurimise võimalustest.

Seminaritööd

Helen Tammemäe. Kuldsõduri aktsioon.

Kadri Märtin. Ajalehekoomiks.

Madis Kats. Olmemängud mänguteoreetilises kontekstis

 

2011 

Magistritööd

Aune Ainson. Askeesi tühikuline seisundiväli.

Remo Gramigna. Augustine on Lying: A Semiotic Analysis.

Kristin Orav. Immaterial Art as a Pure Event?

Svitlana Biedarieva. Semiotic Characteristics of Interaction Between an Artwork, an Artist and a Viewer in the Context of an Urban Street.

Bakalaureusetööd

Madis Kats. Olmemängud mänguteoreetilises kontekstis

Monika Lust.Turism kui rännak utoopia otsinguil.

Kadri Hurt. Aegruumist Sulev Keeduse filmis Georgica ja Veiko Õunpuu filmis Püha Tõnu kiusamine

2012 

Magistritööd

Mirjam Männik. Intersemiootiline tõlge luulest "Musta lae" näitel.

Bakalaureusetööd

Madis Kats. Olmemängud mänguteoreetilises kontekstis

Monika Lust.Turism kui rännak utoopia otsinguil.

Seminaritööd

Erik Kõvamees. The Aryan Brotherhood prizon gang: A semiotic point of view.

Mart Vaher. Arheoloogiasemiootika.

Kent Joosep. Tartu Ülikooli meene kui märk.

Merit Rickberg. Sümmeetriast Juri Lotmani töödes.

Liisi Räim. Miks South Park on naljakas?

Merili Reck. Toomas Vindi unenäoline maailm.

Mia Kesamaa. Andres Toltsi neli kollaaži nõukogude keskkonnas.

Merle Purre.  Dai Dudu, Li Tiezi ja Zhang Ani monumentaalmaali
„Arutledes Jumaliku komöödia üle Dantega“ analüüs

Liis Suuressaar. Telereklaami diakrooniline analüüs ("Kalevi" näitel)

Sander Reinus. Film-noir'i mõju Errol Morrise filmis "Peenike sinine joon"

Marion Soostar. Väikelaste mitteverbaalne suhtlus

Reet Taniel. Tujurikkuja fenomen

Maria-Helena Naarits. Laulu „Jolene“ erinevad tõlgendused

Mihkel Lõhe. X reklaamitüübi ülesehitus

Eva-Maria Ots. Tuborgi reklaamikampaania "Filmiklassika"

2013 

Seminaritööd

Tõll Simson. Vale semiootikast.

Bakalaureusetööd

Mia Kesamaa. Kaljo Põllu ja Andres Toltsi pop-kunsti analüüs postkolonialistlikust vaatepunktist

Reet Taniel. Tujurikkuja – eesti huumor?

Liisi Räim. South Park huumorisemiootika vaatevinklist

Liis Suuressaar. Tele- ja trükireklaami diakrooniline analüüs („Kalevi“ näitel)

Mihkel Lõhe. „X“ reklaamitüübi ülesehitus

Merle Purre. Raymond Queneau „Stiiliharjutused“ – oulipoliku teksti tõlkimisest

Erik Kõvamees. Prison Subculture

Helen Tammemäe. Kultuuri ja loomemajanduse samastamise probleem

Kadri Märtin. Eestluse kuvand kohalikus tootedisainis

Kersti Lukso. Värv telereklaamis    

 

 

 

.