Tähendustamine (signifiance)

tähenduse kujunemise protsess. (Kristeva: Me nimetame tähendustamiseks sellist
eristamise, stratifikatsiooni ja konfrontatsiooni tööd, mis leiab aset keeles ja mis
projitseerib rääkiva subjekti poolt loodavale liinile kommunikatiivselt ja grammatiliselt
struktureeritud tähistajate jada. Vastavalt siis kui tähenduste tasand /fenotekst, loomingu
lõppresultaat/ peab saama semiootika objektiks, siis tähendustamise tasand
/genotekst — see "kultuuriline lahus", millest fenotekst lõpuks tekib/ semanalüüsi).
Fenoteksti saab mõista tema lingvistiliste kategooriate ja tähenduste läbi.
Tähendustamise funktsiooniks oleks keelematerjali tekitamine ja mina tekitamine, mis
esindab seda tähendamist. Kristeva: Semanalüüsil, mis hakkab uurima tekstis
tähendustamist ja selle eri liike, tuleb asuda teisele poole tähistajat, subjekti ja märki,
samuti nagu ka teisele poole diskursuse grammatilist organiseeritust, et jõuda tsooni,
kus koonduvad selle võrsed, mis saab tähenduseks keeles.