Pragmaatika /288/

(pragmatique)

 

1. Narratiivse diskursuse uurmine laseb meil pindmisel tasandil eristada kognitiivset* ja pragmaatilist dimensiooni. Viimasena nimetatu on sisemiseks referendiks* kognitiivsele dimensioonile. Jutustuses tuvastatav pragmaatiline dimensioon vastab kirjeldustele, mis tähistavad somaatilisi* harjumusi, mis on organiseeritud programmiliselt ja mida käsitletakse vastuvõtja* [enonciataire] poolt kui „seiku/sündmusi“ sõltumatult nende võimalikust kasutamisest teadmiste* tasandil. Pragmaatilised objektid on äratuntavad kui deskriptiivsed* väärtused (nagu objektid, mida võib ladustada ja tarbida), kontrastiks modaalsetele* väärtustele. Selles tähenduses võib pragmaatikat samastada G. Dumezil’i kolmanda funktsiooniga*. Ta arvas, et me võime ära tunda erinevusi pragmaatilise ja kognitiivse tegevuse*, pragmaatilise ja kognitiivse subjekti, pragmaatilise ja kognitiivse soorituse ja pragmaatilise ja kognitiivse kompetentsuse vahel.

2. Pisut teistsugune tõlgitsus – pragmaatika lähtumine inimtegevustest, nagu seda on kirjeldatud diskursustes pragmaatilis/kognitiivse dihhotoomia järgi, arenes välja Ameerikas, peamiselt Ch. W. Morrise töödest. Pragmaatika ameerikalikus tähenduses püüab paika panna (lingvistilise) kommunikatsiooni tingimused, nagu kuidas selles osalejad mõjutavad üksteist. Meie jaoks konstitueerib selline keele"pragmaatika", mis viitab oma kasutamise karakteristikatele, ühte kognitiivse* dimensiooni aspekti; nemad huvituvad tegelikult suhtlussubjektide kognitiivsest kompetentsusest*, mida on võimalik ütluses/diskursuses ära tunda (ja simulaakrumis rekonstrueerida.) Nii ei kuulu veenev*(persuasif) ja tõlgitsev* tegevus "ekstra-lingvistiliste" parameetrite hulka, nagu seda mõistab mehhaanilise suhtlusmudeli kontseptsioon, vaid need on ise kommunikatsiooni (semiootilises nägemuses) protsessi osad, kus näiteks adressant*(destinateur) ja adressaat ei ole tühjad lahtrid nagu saatja*(emetteur) ja vastuvõtja(recepteur), vaid pädevad suhtlussubjektid. On enesestmõistetav, et vaid Ameerika “pragmaatika” järgi on “ehtsa” kommunikatsiooni (kui kirjeldatava objekti) semiootika juured kognitiivse semiootika mudelites, mis on omakorda välja kasvanud narratiivse diskursuse analüüsist.

- KOGNITIIVNE; DISKURSUS; KOMMUNIKATSIOON; TEGEVUS; TEADMINE